|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Sõruotsa lood said kõvad kaaned
|
|
|
|
Reedel, 17. märtsil esitles Sõruotsa külaselts Emmaste põhikooli saalis Endel Saare kirjutatud raamatut “Sõruots - Hiiumaa lõunarand”. Autoril jagus kiidusõnu paljudele raamatu sünnile kaasa aidanutele. Autori kingiraamatu said nendest kõige suuremad abilised: Theodor Pruul, Sende Lipu, Hedvig Ellermäe, Melanie Nellis, Milvi Vanatoa, Monika Paljasma ja Kalev Kotkas.
MTÜ Sõruotsa Külaseltsi esimees Kalev Kotkas palus Endel Saarel kõik Agu Sihvka moodi ausalt ära rääkida, mis ta sinna raamatusse kokku on kirjutanud. Esimeseks ja tähtsaimaks faktiks raamatu juures on autori sõnul see, et tegemist ei ole ilukirjandusliku teose, vaid mälestustekogumikuga Sõruotsa inimestest.
“Et see raamat üldse sündis, et ma üldse seda kirjutama hakkasin, see süüdlane istub praegu siin saalis,” tekitas Saar põnevust. Tema sõnul sai asi alguse tellimusest ning selle taga oli toonane Emmaste vallavanem Heller Sööl. “See oli kaks aastat tagasi, kui Sõrul oli tulemas tähtpäev: 750 aastat esmamainimisest. Ühel veebruari päris viimasel päeval küsis Heller minult, kas sa paneksid midagi sellest kirja,” rääkis Endel Saar.
Oma sõnul oli ta Helleriga kohe kaubale saanud ning seda kirjatööd jätkuvat veel siiani. Reedel esitletud üle 350leheküljelisse kõvade kaantega raamatusse said lood, millest esimene ilmus 16. märtsil 2004 ajalehes Hiiumaa ning viimane 12. aprillil 2005 ajalehes Hiiu Leht.
“Siia raamatusse mahtusid esimesed 130 osa, tänases lehes on 225 osa. Seega saab peatselt hakata teist raamatut kokku panema,” arvas autor. Sama meelt olevat ka projektijuht Kalev Kotkas.
“Esimeses raamatus on kõigepealt Sõru ajalugu alates 1254. aastast - Sõru esmamainimisest - kuni aastani 1920, mil mõisad kadusid. Selleks ma kasutasin põhiliselt Leo Tiigi doktoritööks kogutud materjale,” rääkis Saar. Tiigi materjalide kõrval on raamatu autor kasutanud Bruno Pao ja Volli Mäeumbaia ajaloomaterjale, suureks abiks on olnud ka Sõru muuseum ja Hiiumaa muuseum.
“Üks osa, mis päris ise tuli kirjutada, oli Leo Tiigi vanematest Johannes ja Tiiu Tiigist,” rääkis Endel Saar. Ta kirjeldas värvikalt, kuidas tal õnnestus Leo Tiigist raamatusse fotosid saada. Lühidalt loetledes nimetas Saar mitmeid peresid ja talukohti, mida raamatus on käsitletud. Näiteks perekondadest Hans Rand ja tema järeltulijad, Villem Pomerants ja tema järeltulijad, Arvid Saard ja tema järeltulijad, Breverite lood läbi aegade. Siis on veel Viiri küla Jürna koha ajalugu ja inimesed. Siis veel Kalmu ja Murru talu lood ja inimesed. Esimene osa lõpeb Üdi koha looga.
“Üdi koha loo pealt lõpebki esimene osa. Teine osa algab Hiiumaa esimese bussiliiniga, mis avati just Sõruotsast, Viiri külast, Heltermaale,” rääkis Saar. “Miks ma kohe raamatut ei kirjuta ja lood enne ajalehes ilmuvad?” küsis Sõruotsa lugude kirjutaja. “Selleks on kolm üsna tõsist põhjust,” vastas ta enese küsimusele.
Esimene neist olevat see, et autor on laisk. “Ma ei kirjutaks seda siis ära,” oli Endel Saar eneses kindel. Ajalehe näol olevat tal aga vits kannul - leht ilmub nädalas kaks korda ning uus osa vajab kirjutamist.
Teise põhjusena nimetas kirjamees tema ja arvuti vahelisi jahedaid suhteid. “Ma olen selles eas mees, et pole seda arvutitööd ära õppinud. Et lood trükitud saaksid, aitavad mind toimetuse inimesed,” sõnas Saar.
Kolmas ja väga oluline põhjus on ebatäpsused, mis võivad mälestusi kogudes paratamatult ette tulla. “Inimesed räägivad, kuidas keegi mäletab,” põhjendas ta ning nimetas ajalehes lugude avaldamist ühtlasi testimiseks. Inimesed loevad, ja kes viga näeb, see võtab temaga ühendust ning raamatu jaoks saab kõik parandatud.
|
|
|
 |
|
|
KADI LAID Hiiu Leht 21-03-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|