|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Panga: rohelised nõuavad keskkonnamõju hindamise otsustamist 27. märtsiks
(13)
|
|
|
|
Eile hommikul sai Mustjala vallavalitsus Eesti Roheliselt Liikumiselt pöördumise, milles nõutakse Panga arendusprojekti keskkonnamõjude hindamist. Kui seda ei tehta, ähvardavad rohelised kohtuga.
Roheliste läkituses on kirjas, et parkla väljaehitamist enne keskkonnamõjude hindamist või parkla väljavõtmist detailplaneeringust ei pea roheline liikumine võimalikuks. Elektronkirjas selgitatakse, et keskkonnamõjude hindamine peab seaduse kohaselt toimuma paralleelselt detailplaneeringu koostamisega.
Ootavad nädala
Millal arendaja ja vallavalitsus kavatsevad keskkonnamõjude hindamise algatada, seda otsustatakse peatselt. Roheline liikumine ootavad sellekohast otsust 27. märtsiks.
Eile Panga küla Pärdi maaüksuse vaidlusaluse detailplaneeringu avalikust arutelust kokkuvõtet tehes tõdes vallavalitsuse maatalituse juhataja Ilmar Pungar, et nii Võhmalt kui ka Mustjalast, kus planeering üldsusele tutvumiseks oli, ei tulnud ühtegi hinnangut.
Pärast MTÜ Panga Areng juhatuse esimehe Alver Saguri selgitusi detailplaneeringu kohta avaldasid eile Mustjala vallamajas toimunud arutelul oma arvamust mitu inimest, sealhulgas Mustjala vallavolikogu liikmed.
Eilsel arutelul arvas Mustjala valla elanik Enno Ellermaa, et 7000 m2 suurune parkla on liiast.
Samas väitis aastakümneid Rootsis elanud ja viieteist aasta eest kodupaika Pangale naasnus Hugo Meri, et kavandatav parkla ei ole sugugi suur, arvestades turistide arvu kasvu. Toetust avaldas MTÜ Panga Areng töötajate algatusvõimele Mustjala valla ettevõtja Kaido Eigo.
Maavalitsuse esmaspäevases infotunnis ütles maavanema kohusetäitja Hans Teiv, et sellises atraktiivses paigas nagu Panga pank peab kindlasti olema korralik parkimisplats koos nõuetekohase tualetiga.
Rohelised heidavad vallale ette, et õrna loodusega maaüksusel ei ole parkla ja teiste rajatiste tegemiseks algatatud keskkonnamõjude hindamist.
“Mis puudutab keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsessi, siis see läheb omamoodi edasi. Niipalju see takistab detailplaneeringut, et kui vaided jäävad lahendamata, ei saa detailplaneeringut kehtestada,” selgitas Ilmar Pungar.
Sõltub Reiljanist
Vallaametnik rääkis ka sellest, et Mustjala vallavalitsus on saatnud taotluse keskkonnaministrile ehituskeelu- vööndi vähendamiseks. Siiani ei ole minister Villu Reiljanilt vastust saadud. “Detailplaneeringu edasine menetlemine oleneb ministri vastusest,” väitis Pungar.
Arendajale ja vallaametnikule esitasid küsimusi veel ajakirjanikud Eesti Päevalehest, Maalehest ja Eesti Televisioonist. Tunti huvi hoonete (loodusmaja, neli elamut) ja teiste rajatiste maksumuse kohta.
Parkla ehitamiseks eraldas keskkonnainvesteeringute keskus 2 933 747 krooni. Täpseid summasid ei osanud arendaja Alver Sagur öelda, kuna hoonete projekteerimisega pole veel alustatudki. Loodusmaja projekteerimiseks kavatseb arendaja korraldata arhitektuurivõistluse.
---
Spetsialistid: mõju keskkonnale tuleb kaaluda
Säästva Eesti Instituudi programmijuht Kaja Peterson:
Mõju Natura-alale tuleb alati kaaluda. Kaalumisel lähtutakse Euroopa Komisjoni vastavast juhendist, mis eeldab, et kui mõju Natura-alale pole teada või see on tõenäoliselt negatiivne, tuleb läbi viia asjakohane hindamine.
Üksnes asjakohase hindamise tulemuste alusel saaks otsustaja ehk antud juhul vallavalitsus teha kaalutletud otsuse.
Mõju Natura-alale saab hinnata ainult vastav eriala ekspert, kuivõrd projektist või kavast tuleneva mõju hindamine Natura-alale sisaldab liikide ja nende elupaikade kui ökosüsteemide ehituse ja toimimise tundmist, milleks vallavalitsuse ametnikel ei ole pädevust.
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla:
Natura võrgustiku linnualadel tuleb hinnata iga kava (sealhulgas planeeringut) ja projekti, millel võib olla oluline mõju Natura- alale.
Antud juhul oleks kohalik omavalitsus võinud hindamise ära jätta vaid ühel tingimusel, siis, kui Panga pangal planeeritava tegevuse puhul oleks SAJAPROTSENDILISE kindlusega võinud ette väita, et planeeritaval tegevusel ei ole olulist keskkonnamõju. Seda ei saa antud projekti puhul loomulikult keegi väita.
Kohaliku omavalitsuse väited olulise mõju puudumise kohta on täiesti ebapädevad ja on selges vastuolus Euroopa Ühenduste Kohtu seisukohtadega Natura- alade kaitserezhiimi küsimustes, mida peavad täitma kõik Eesti ametivõimud – sealhulgas nii kohalik omavalitsus kui ka Saaremaa keskkonnateenistus.
Väide, et vallal puudub raha keskkonnamõju hindamiseks on täiesti alusetu.
Kui raha ei ole, oleks planeering tulnud lihtsalt algatamata jätta.
Eesti riigis ei ole ilmselt veel paljud ikka veel aru saanud, et me oleme juba peaaegu kaks aastat Euroopa Liidus ja meil kehtivad Eesti seaduste kõrval ka Euroopa Liidu direktiivid ja Euroopa Ühenduste Kohtu seisukohad, mis ei jäta antud juhul mingit kahtlust, et planeeringu algatamise järel oleks tulnud läbi viia nn. Natura hindamine.
Selle planeeringu kehtestamine kohaliku omavalitsuse poolt ja selle alusel tegutsema hakkamine on nii kohaliku omavalitsuse kui ka arendaja poolt seotud liiga suurte õiguslike riskidega. Parem oleks aeg maha võtta ja Natura hindamine läbi viia.
Allikas: Merike Pitk / Maaleht
|
|
|
 |
|
|
Aare Laine Meie Maa 22-03-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|