Pühapäev, 5. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 18:30
Temperatuur: -11.2°C
Õhurõhk: 765.2 mmHg
Õhuniiskus: 88 %
Tuule kiirus: 3.5 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Külaskäik glasuurimaale  
  Toetasin selja vastu piirivalve lagunenud ehitise valgetest telliskividest seina, heitsin pika pilgu jäätunud lainetega merele ning siis kadakate vahel kükitavale külmkapile, mille ilmselt olid kaldale uhtunud lained. Ma ei tea, mis hetkel hakkasin pikemalt mere üle mõtisklema. Ilmselt oli see pärast männikäbide kinniste soomuste mõttelist võrdlust tähekujuliste pannkookidega.

Kevadisel koolivaheajal, 21.-24. märtsini, käis Kärdla ühisgümnaasiumi kümme inimest Soomes Raahe vallas seoses Sokrates Comeniuse projektiga “Meri lahutab, meri ühendab”. Käimas on Comenius 1 projekti teine aasta, mille teemaks on “Mida meri toob ja on toonud”. Teema raames on kümnendate klasside õpilased küsitlenud meremehi, kogutud on hulgaliselt materjali ees olevaks näituseks Hiiumaa muuseumi Pikas Majas.

Kuna tegu on merelt toodud ning mere toodud esemete ülestähendamiseeksponeerimisega, on tõepoolest asjakohane kaasata ka muuseume. Kuidas muuseume, mitmuses? Nimelt on Comeniuse programm mõeldud ka kultuuridevahelise teadlikkuse edendamiseks Euroopa koolihariduses koos keeleõppe soodustamise ja koolide rahvusvahelise koostöö tõstmisega. Kärdla ühisgümnaasiumi projektipartnerid on Ozel Yeni Dunya Koleji Türgis, Panevezio Juozo Miltinio Vidurine Mokyla Leedus ja Saloisten Koulu Soomes. Ka sealsed koduloo- ja mereteemalised uurimused ja küsitlused tehakse kohalike muuseumidega koos töötades.

“Projekti eesmärgiks on saada teadmisi projektis osalevate maade kultuuridest, näha erinevusi ja sarnasusi; õppida tundma mere tähenduslikkust ning selle mõju kultuuridele Euroopa erinevates maades. Seda teemat käsitletakse erinevate õppeainete kaudu vastavuses õppekava nõuetega. Selle projekti eesmärgiks on lõpetada eraldatus, milles mõned Euroopa piirkonnad on seni elanud, ning julgustada avatust, positiivseid ja kaua kestvaid suhteid teiste koolide ja rahvuste vahel.” Nii on kirjutatud Sokratese programmide internetileheküljel Hiiumaa projekti kohta. Muuseas, see on ainus omasugune meie maakonnas.

Märtsikuu eelviimasel nädalal sõitsid Oulu maakonda kuus õpetajat ja neli õpilast: kunstiõpetaja Sulev Loopalu, arvutiõpetaja Tõnu Soop, kirjandusõpetaja Tiiu Heldema, inglise keele õpetajad Diana Liivat ja Milvi Tikka, klassiõpetaja Ruth Alas, Kersti Puuri 10.a klassist, Kristel Algvere 10.b klassist, Liisi Reitalu 11.c klassist ning Aaro Põder 12.a klassist. Kuigi nüüd, kodus olles, tundub mälestus reisist kui unenägu, on tõendusmaterjaliks kristallkausis mustendav lagrits, põhjapõtradega sokid ning projekti logoga riidekott. Laual ilutsevad Iitala klaasist küünlahoidja ning disainifirma Marimekko karva kaustikud - soomlaste au ja uhkus.

Veelgi elavamalt kui need asjad kangastuvad silme ette pildid lõputust lumest ja pilveloomadest allpool päikest. Mõni meist sõitis esimest korda lennukiga, mõni aga esimest korda üldse Soomemaale. Tallinna-Helsingi lennuk oli üsna pisike võrreldes Helsinki-Oulu hiidlinnuga. Käisime ära nii kõrgel, et temperatuur langes alla 60 miinuskraadi, ning päike paistis lakkamatult. Oulusse jõudsime õhtul kella poole kuueks. Vastuvõtt toimus Raahes Lohenpyrstö külalistemajas, mis tõlkes tähendab lõhesaba. Leedu õpetajad olid saabunud juba hommikul kell 11.

Sel korral Türgi esindajaid ei olnud, kuid juba kolme maa peale sai kokku tore seltskond. Pärast kehakinnitust jagati õpilased vahetusperedesse, õpetajad said enda valdusesse terve Lõhesaba. Aaro sattus kuuelapselisse perekonda, kus meie eakaaslane oli viieteistaastane Marilla. Neljapäeva õhtul olin ka sel perekonnal külas. Valitses ääretult meeldiv ja soe õhkkond, kõik lapsed olid kodus, ka perepoeg Artu, kel oli aastaid juba kakskümmend. Kersti perekonda kuulus kaks tüdrukut, vanem neist oli Johanna, kel on terve trobikond karikaid suusatamises ja jooksmises. Liisi peres oli viis last, Soilist sai Liisi kaaslane, kuigi me kõik suhtlesime ka tema venna Mattiasega. Minu perre kuulusid ema Tuula, isa Teuvo, Anna, kes ei elanud enam kodus ja neljateistaastane piiga Assi.

Pean tunnistama, et selline keelekümblus ning eneseväljendus olid ääretult arendavad ning rõõmustavad niisamuti. Saabumise õhtul jätkus teetassi taga juttu nii Hiiumaa rahvariietest kui ka reisimisest ja muusikast. Kõik noored viisid oma perekondadele külakosti: kes viis Kalevi šokolaadi, kes Hiiumaa leiba. Mina kinkisin neile mõned rahvariide- triibulised akvarellid lestakaladega. Jutulõng aina hargnes, isegi selleni, et Muhu naised värvisid oma kollaste seelikute lõnga väävliga ning et Pühalepas ja Reigis oli küüdu allääres toot. Pereema Tuula kinkis mulle selle peale Soome Munsala valla sinistes rahvariietes nuku.

Kolmapäeva hommikul sõitsime koos Raahe Saloisten kooli õpilastega Iso- Syötesse suusamägedesse, mis on umbes 300 km Oulust kirdes. Õpetajad aga tegutsesid Raahes, tutvusid uute inimestega ning töötasid projekti tulevikuplaanide kallal. Ees olev tõotas tulla meeleolukas, sest keegi meist ei olnud kunagi varem mägedes suusatamas käinud. Kersti peretütar Johanna ning tema sõbranna Heidi jäid terveks päevaks meiega.

Talispordipäeva esimese poole veetsime väikesel harjutusnõlval, kuid juba pärast keskpäeva suundusime umbes 1200 meetri kõrgusele “päris suusamägedele”. Kõrgel oli õhk jahe, päike ere ning kuused justkui suhkruglasuuri all, vaade oli üks suur lumm. Üsna mitmel korral tundsin, et enam ei suuda, kuid Johanna ütles karmilt, et kui ma nüüd ei suuda, siis mis minust küll tulevikus saab! Meil oli fantastiline päev väga vahvate inimeste keskel.

Neljapäeval külastasime Raahe kutsekooli, kus kohtusime oma õpetajatega. Direktori abi Pirkko Rouvinen tegi meile koolis ekskursiooni ning tutvustas õppekavasid. Omandada on võimalik elektriku, metallitööde, koka, keemiku, juuksuri, ehitaja, küttesüsteemide ja torustike paigaldaja ning automehaaniku eriala. Üldjuhul minnakse sinna kooli pärast põhikooli.

Õpetaja Diana Liivat küsis, kui suur on võimalus pärast kooli lõpetamist edasi ülikooli õppima minna — eelmisel aastal otsustas seda teed minna üle kümne õpilase. Paistis, et süsteem toimib. Veidi pärast kümmet algas Raahe põhikoolis kooli festival, kus õpilased esitasid lühinäidendi soomlaseks olemisest. Esines bänd, kus ka kooli direktor kitarri mängis. Liisi kandis ette uurimuse eestlaste sünnipäevatraditsioonidest ja mina Emmaste vallas muuseumilaevaks restaureeritavast mootorpurjekast Alar. Lõpetuseks kinkisid hiidlased koolile Joonas Lepna välja mõeldud ning teostatud klaasist ja peeglikildudest Hiiumaa-kujulise suveniiri.

Õpilastel algasid tunnid ja meie saime nende tunde külastada. Mõlemad kirjandusõpetajad rääkisid head inglise keelt, kuid külastasime neid vaid põgusalt. Matemaatikatunnis võeti parajasti mingisuguseid teoreeme; õpetajannal olid teravad kulmukaared, aga sõbralik hääl. Puutööõpetaja rääkis ainult soome keelt, kuid me saime temast aru; tegemist oli tõelise oma ala fanaatikuga. Muuseas, tüdrukud teevad seal puutööd ja poisid käsitööd - kõik teevad kõike.

Õpetajad jäid koolimajja projektiga töötama. Neid ootas ees õhtusöök Raahe linna ja kooli esindajatega. Meie aga saime põhjaliku linnatuuri ning poeretke. Veidi pärast kuut sõitsime kahe autoga Raahest Oulusse, umbes sada kilomeetrit põhja poole, et mängida üks raks bowling`ut. Hüppasime läbi pitsarestoranist ning tegime kole palju nalja.

Tagasiteel lennukiaknast alla maale vaadates oli raske uskuda, et olime alles mõned tunnid tagasi oma vahetusperedes ärganud ning emad olid meile hommikusööki teinud, et uued sõbrad olid meid saatma tulnud ning et olimegi terve kooli ees esinenud ja olime tõepoolest kilomeetri kõrguselt suuskadega alla sõitnud. Soome laht oli kaanetatud valge jääga, Eestis sadas lund. Selliseid pannkoogitähtede moodi räitsakaid.
 
  KRISTEL ALGVERE, 2. aprillil Haldil Hiiu Leht 04-04-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Apr 2006 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Selma, Selme 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2213 Veebimajutus: www.eq.ee