Pühapäev, 5. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 20:10
Temperatuur: -12.3°C
Õhurõhk: 765.7 mmHg
Õhuniiskus: 88 %
Tuule kiirus: 3.5 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Miks ei uuritud Estonia hukku piisavalt?  
  Asjatundjate komisjon uuris, kas on olemas reisiparvlaeva Estonia huku põhjuste seisukohalt olulisi asjaolusid, mida ei ole piisava põhjalikkusega uuritud

Komisjon määratles oma töö järgmiste alaküsimustena:

1 Milliste uuringutega on välistatud võimalus, et vöörivisiiri kinnitused purunesid plahvatuse tagajärjel? Kas vastavad uuringud on asjakohased ja piisavad?

2 Kas tuukriuuringute käigus uuriti ja filmiti laevakere põhjaosa (s.o laevakere vee-piiriga puutuvuses olevat ja sellest allapoole jäävat osa) kogu võimalikus ulatuses, et tuvastada kõik suuremad kahjustused?

3 Kas laevahukust pääsenud isikute ütluste vahel on olulisi vastuolusid, mis ei ole kõrvaldatavad?

4 Kas on olemas olulisi tunnistusi, ekspertarvmusi või üldtuntud asjaolusid, mis ühiskomisjoni lõpparuandes on jäetud tähelepanuta?

5 Kas on olemas fakte, mis lubavad põhjendatult arvata, et mõnda olulist tõendit või uurimistoimingut on osade ühiskomisjoni liikmete ja/või avalikkuse eest varjatud, või mis muul moel tekitavad kahtlusi uurimise objektiivsuses?

6 Kas Eestis, Rootsis või Soomes on käesoleval ajal veel laevahukku või selle uurimist puudutavat teavet, mis on kaitstud mistahes tasemel riigisaladusega?

Meie Maa avaldab raporti lühendatult

1 Plahvatus jätab maha mitmesuguseid jälgi.

Esiteks tekitab plahvatusel vabanev suur energiahulk lõhkeainega kontaktis olevatele detailidele iseloomulikke vigastusi, mida on võimalik tuvastada visuaalse vaatlusega. Teiseks on plahvatuskohal olevatelt detailidelt võimalik leida lõhkeaine jälgi, kuna põlemisreaktsioon ei ole kunagi täielik. Meres toimunud plahvatuste puhul raskendab ainejääkide leidmist aga asjaolu, et merevesi võib jäägid minema uhuda või koguni lahustada, kui on kasutatud vees lahustuvat lõhkeainet. Kolmandaks on plahvatuse toimumist võimalik selgitada plahvatuse keskmes olnud detailide pinda uurides, kuna plahvatusega kaasnev hetkeline ülikõrge temperatuur võib materjalide pinnastruktuuris muutusi tekitada.

Ühiskomisjoni lõpparuande kohaselt võttis Soome politsei visiiri sisemusest mõned värviproovid. Nende proovide õhukese kihi kromatograafia (TLC), vedelikkromatograafia (LC) ja tilkanalüüs ei näidanud mingeid lõhkeaine jälgi. Lõpparuandest ja selle lisadest ei nähtu, et plahvatuse toimumise hüpoteesi oleks kontrollitud muul viisil, näiteks uuritud visiiri ja laevakere küljest lõigatud detailide pinnastruktuure. Ühiskomisjoni Soome poole juht Kari Lehtola kinnitas komisjoni esimehele, et muid analüüse võimaliku plahvatuse tuvastamiseks tõepoolest ei tehtud. K. Lehtola sõnul puudus selleks vajadus, kuna visiiri vigastused ei viidanud plahvatuse toimumisele.

Komisjon on seisukohal, et ühiskomisjon ei kasutanud kõiki võimalusi, selgitamaks plahvatuse toimumist visiiri kinnituskohtades. /---/

2 Laevahuku uurimise käigus viidi läbi üks tuukritega sukeldumisoperatsioon, ajavahemikul 2.–5. detsembrini 1994. Selle tellis Rootsi Meresõiduamet eesmärgiga teha kindlaks, kas hukkunuid on võimalik üles tuua. Lisaks tuli tuukritel teha mõned uuringud, mida Rootsi Õnnetuste Uurimise Ameti kaudu oli tellinud ühiskomisjon. Sukeldumise viisid läbi Norra firma Rockwater ja Hollandi firma Smit Tak ning operatsiooni juhtis Rootsi Meresõiduameti asedirektor Johan Franson.
/---/

Laevakere väliskülje vaatlus, mida teostati kaugjuhitava sukeldumisaparaadi (ROV) abil, on salvestatud videokassettidele. Kassettidel katkeb film mitu korda ning jätkub uuest kohast, mida võib järeldada filmil olevatelt kellaaja ja sügavuse näitudelt. Logis (Video Tape Log) on need filmikatkestuse kohad märgitud sõnaga „paus“. Visuaalse vaatluse põhjal ei ole võimalik öelda, kas filmimine on lihtsalt katkestatud või on filmi monteeritud. Igal juhul, ühiskomisjonile üleantud videokassettide hulgas ei ole sellist, millelt nähtuks, et laevakere põhjaosa oleks uuritud ja filmitud kogu võimalikus ulatuses. /---/

Enne nimetatud sukeldumisoperatsiooni filmiti vrakki ROV-dega kahel korral Soome piirivalve ja rannavalve poolt. Üheltki nimetatud kassettidest ei nähtu, et laevakere põhjaosa oleks filmitud kogu võimalikus ulatuses. Lisaks on kõigil nimetatud kassettidel häireid, mistõttu ei ole võimalik kõigest filmitust aru saada. /---/

Eelneva põhjal teeb komisjon järelduse, et laevakere põhjaosa ei ole kunagi kogu võimalikus ulatuses uuritud ega filmitud.

3 Komisjon ei tuvastanud, et mõni laevahukust pääsenud isik oleks andnud ütlusi, mis oleksid olulised õnnetuse kulgemise seisukohalt, kuid mis ei ole kooskõlastatavad teiste laevahukust pääsenud isikute ütlustega.

4 Komisjon tuvastas järgmised olulised asjaolud, mis ei ole lõpparuandes leidnud piisavalt selgitamist.

Rambi avanemine

Ühiskomisjoni aruande järgi oli laevahukku käivitavaks põhjuseks see, et vöörivisiiri kinnitused purunesid, visiir kukkus vette ja ramp avanes täielikult. See juhtus umbes kell 01.15. Avatud vöörist pääses autotekile suur kogus vett, mis tekitas kiiresti kasvava kreeni.

Selline sündmuste käik on vastuolus kahe tunnistaja ütlustega, millest nähtub, et ramp oli suletud asendis veel siis, kui laeva kreen oli juba umbes 30 kraadi. Nimetatud tunnistajad on öelnud, et nägid masinate kontrollruumis olles rambile suunatud kaamerast, et ramp oli omal kohal, kuid selle äärtest pressis sisse vesi. Enne masinaruumist lahkumist, mis juhtus umbes 1.25, ei näinud tunnistajad kordagi, et ramp oleks olnud avatud asendis. Laeva kreen oli ruumist lahkumisel aga juba umbes 30 kraadi. Seega, kui lähtuda tunnistajate ütlustest, siis tekkis laeval 30-kraadine kreen, ilma et ramp oleks täielikult avanenud.

Sündmuste käik võib olla vastuolus veel kahe tunnistaja ütlustega, millest nähtub, et ramp võis olla suletud asendis ka siis, kui laev oli juba täielikult külili vajunud (kreen 90 kraadi ja rohkem). Nimetatud tunnistajad on oma pääsemist kirjeldanud järgmiselt. Küljele vajunud laeva küljel olles otsisid nad kohta, kust oleks ohutum vette hüpata. Lõpuks liikusid nad laeva esiotsa, kus nägid, et laeva nina oli puruks ja seal oli tekkinud mingi võrestik. Sealt ronisid nad allpoole, kust hüppasid merre. Võrestik laeva ninas võis olla rambi alumine külg, mis on näha siis, kui ramp on kinnises asendis. Nimelt on ramp ehitatud piki ja põiki asetsevatele taladele.

Arvestades, et ka merepõhjas on ramp kinnises asendis, ülemine ots vähem kui meetri jagu irvakil, siis ei saa välistada, et ramp ei avanenud kunagi täielikult. Seega oli ka avaus, millest vesi laeva voolas, kordades väiksem sellest, millest lähtus ühiskomisjon. Kui uskuda eelmainitud tunnistajaid, siis on kaks võimalust - kas vesi tungis autotekile lisaks rambi äärtele ka mujalt või on valed ühiskomisjoni arvutused vee sissevoolu või laeva püstivuse kohta.

Tugevad löögid

Rohkem kui pooled kõigist laevalt pääsenud inimestest ja 2/3 neist, kes olid ärkvel, tundsid mõni aeg pärast kella ühte vähemalt ühte tugevat tõuget, lööki, raputust või pauku. Enamik tunnistajatest tundis kahte järjestikust lööki, mõned ka kolme. Viimane tõuge oli kõige tugevam. Lööke tajuti laeva erinevates osades, ka ülemistel tekkidel ja ahtriosas. Löökide tugevust ja iseloomu on pääsenud kirjeldanud erinevalt, kuid nad eristasid neid selgelt varasematest lainelöökidest. On oluline, et tegu polnud mitte ainult helidega, mida kuuldi, vaid ka või isegi just eelkõige tõugetega, mida tajuti füüsiliselt.

Ühiskomisjoni arvates olid kõige tugevamad paugud põhjustatud visiiri eraldumisest ja põrkumisest vastu pirnikujulist vööri. Lõpparuande kohaselt kuulsid paljud tunnistajad umbes 10 minuti jooksul veidi pärast kella ühte vöörist tulevaid korduvaid metalseid helisid. Mõne metalse löögiga kaasnes laeva vibratsioon. Helid vöörist lõppesid paari valju metalse pauguga, mida põhjustas visiiri lõplik eraldumine ja põrkumine vastu pirnikujulist vööri. See juhtus umbes kell 1.15.

Ühiskomisjoni selline järeldus on tunnistajate ütluste ühekülgne ja võrdlemisi vaba tõlgendus. Kindlasti ei ole õige rääkida ainult metalsete helide kuulmisest. Nagu öeldud, enamik tunnistajaid pigem tundis kui kuulis lööke. Samuti ei saa öelda, et kõigepealt kuuldi metalseid helisid ja seejärel paari tugevat pauku.

/---/

Komisjoni seisukoht

Komisjon on seisukohal, et kirjeldatud vastuolud on ilmsed ja õnnetuse kulgemise seisukohalt olulised. Samas ei ole komisjonil alust arvata, et ühiskomisjon jättis tunnistajate ütlused kõrvale pahatahtlikult. Küll on aga komisjon arvamusel, et niivõrd oluliste ütluste mittearvestamist oleks ühiskomisjon pidanud aruandes või selle lisas põhjendama. Samuti tulnuks juba uurimisel suuremat tähelepanu pöörata tõigale, et 2/3 ärkvel olnud inimestest tundis tõukeid või kuulis pauke, mis eristusid varasematest tormilainetest.

Vee pääs alumistele tekkidele

Mitu 1. tekilt pääsenud isikut on öelnud, et nad nägid 1. tekil vett kas oma kajutis või kajutite vahel koridoris. Erinevate tunnistajate ütlusi kõrvutades võib arvata, et see juhtus umbes ajavahemikul kell 1.10–1.15, seega kohe õnnetuse alguses. Seda toetab ka arutlus, et kui 1. teki reisijad oleksid alustanud põgenemist hiljem, poleks nad suutnud kasvava kreeni tõttu jõuda 1. tekilt 7. tekile, kust pääses välja.

Ühiskomisjoni lõpparuanne vee sattumist 1. tekile pikalt ei käsitle, sedastades vaid, et vesi võis 1. tekile voolata läbi kesksektsiooni käikude.

See on põhimõtteliselt võimalik, kuid vähe tõenäoline väikse kreeni korral. Nimelt oli Estonia kesksektsiooniga laev, mis tähendab, et trepid, liftišahtid, ventilatsioonitorud, korstnad ja muud käigud, mis viisid autoteki alla jäävatesse ruumidesse, asusid laeva keskteljel. Seetõttu, vee voolamine 1. teki kajutite sektsiooni oli võimalik alles siis, kui veetase oli jõudnud autoteki keskteljel asuvate tulekindlate usteni. See ei saanud aga juhtuda enne, kui laeva kreen oli ületanud 40 kraadi. Arvestades, et autotekile kogunenud vesi lainetuse mõjul loksus, on tõenäoline, et vesi imbus uste pragudest läbi ka varem, kuid siis ainult episoodiliselt ja väikses koguses. On küsitav, kas enne visiiri eraldumist ja rambi avanemist ehk siis, kui autotekil ei olnud veel kreeni tekitamiseks piisavalt vett, sai autoteki uste vahelt pressida vett läbi nii palju, et seda võis näha voolamas 1. teki koridoris ja tungimas kajutitesse.

Sama põgusalt on lõpparuandes käsitletud seda, kuidas jõudis vesi teistesse 1. ja 0-teki osadesse. Lõpparuandes on vaid öeldud, et vesi tungis autotekialustesse veekindlatesse ruumidesse ülalt, sest eri tekid olid omavahel treppide ja teiste ruumidega ühendatud. Kuna alumistel tekkidel on laev jagatud veekindlateks sektsioonideks ja vee vaba liikumine seega välistatud, siis on eeltoodu üldine väide äärmiselt väheinformatiivne. Erinevad ruumid said veega täituda erinevate kanalite kaudu.

Komisjoni seisukoht

Komisjon ei pea õigeks, et ühiskomisjon on alumiste tekkide veega täitumise küsimust sedavõrd põgusalt käsitlenud, kuna see on laeva uppumise seisukohalt üks tähtsamaid. Kui 1. ja 0-tekk poleks üle ujutatud ehk veega oleks täitunud ainult autotekk ja sellest ülevalpool asuvad tekid, poleks laev uppunud, vaid pööranud end ümber ja jäänud ulpima, põhi ülespidi.

Komisjonil on alust arvata, et laeva veega täitumise küsimuse põgus käsitlus ei ole ainult lõpparuande kirjutamise probleem, vaid sellele pole ka uurimise käigus piisavalt tähelepanu pööratud. Vee sissevoolu saanuks täpsemalt analüüsida, kui tuukriuuringute käigus oleks uuritud veekindlate uste, autoteki tulekindlate uste ja lasti seisundit, samuti seda, kas ventilatsiooniavad olid kinni või lahti. Aga nagu nähtub tuukrifirmaga sõlmitud lepingust, selliseid ülesandeid tuukritele ei püstitatud.

Samuti ei nähtu lõpparuandest, et arvutuste või katsetustega oleks analüüsitud 4. ja 5. teki akende ja uste tugevust. Just nende purunemine oli aga lõpparuande kohaselt see kriitiline hetk, millest alates oli laeva veega täitumine, ümberminek ja uppumine vältimatu.

5 Komisjon ei saa välistada, et on olemas olulisi tõendeid, mida kõik ühiskomisjoni liikmed ei ole näinud ja mille olemasolust ei ole avalikkust teavitatud.

/---/

Lõpparuande punktis 8.3 on öeldud, et Estonia vöörivisiir leiti 18.10.1994. Komisjonil on alust arvata, et tegelikult leiti visiir ja seda filmiti juba üheksa päeva varem. Nimelt on komisjoni valduses koopia käsikirjalisest rootsikeelsest faksist, mille on saatnud Tuomo Karppinen Börje Stenströmile 10.10.1994. Faksi saatmise kuupäev on näha nii faksiaparaadi automaatkirjelt lehe ülaservas kui ka kirja paremast ülanurgast, kuhu autor on selle kirjutanud käsitsi. Kirjas ütleb autor, et nad läksid merele juba pühapäeval (s.o 9.10), sest arvasid, et on sonariga visiiri leidnud. Samuti ütleb autor, et nad filmisid visiiri ja rampi ROV-ga. Kohtumisel komisjoni esimehega võttis T. Karppinen omaks, et see kiri on tema kirjutatud, kuid keeldus kategooriliselt igasugustest kommentaaridest.

Lõpparuande punktis 8.7 on öeldud, et autotekki ei uuritud tuukritööde ohtlikkuse tõttu selles piirkonnas. Videokasseti logi kannetes on aga selgelt näha, et ROV on autotekil viibinud.

Kõige kummalisem on antud episoodi puhul aga see, et ROV ei üritagi autotekile pääseda avausest, mis jääb rambi ülaosa ja laevakere vahele, vaid liigub tuukri juhatusel alla ja vraki külge mööda vasakule. See on aru saada nii tuukri jutust kui filmil jooksvatest sügavuse ja asukoha näitudest. Nagu öeldud, halva nähtavuse ja pauside tõttu ei ole aru saada, kust täpselt pääseb ROV kohta, mida peetakse autotekiks. Igaljuhul jätab aga antud episood üles kahtluse, et autotekki siiski filmiti ja et sinna pääses mujalt kui rambi ja laevakere vahel olevast praost.

Tuukrifirma poolt üleantud videokassetil on näha, kuidas tuukrid otsivad 6. teki kajutitest ühe isiku kohvrit, mille nad lõpuks leiavad ja kaasa võtavad. See on fikseeritud ka videokasseti logis. Et otsitakse just konkreetset kohvrit, võib järeldada tuukri eelnevast tegevusest ning tema dialoogist pardalt sukeldumist juhtinud isikuga, samuti sellest, et tuuker loeb korduvalt täht-tähe haaval ette kohvri nimesildil oleva nime. Komisjoni esimehega kohtumisel eitas operatsiooni juhtinud Johan Franson, et mingit kohvrit oleks otsitud. Ta kinnitas, et sellist ülesannet tuukritele ei antud.

Visiiri lukkudest oli kõige suurem ja tugevam põhjalukk, mida nimetati ka atlandi lukuks. See toimis nagu suur riiv, kus sulgurpolt lükati hüdrokäituri abil läbi laevakere ja visiiri küljes olnud lukukõrvade. Lõpparuande punkti 8.6.1 kohaselt purunesid laevakere küljes olnud kolm kõrva, visiiri kõrv ja sulgurpolt jäid terveks. Tuukriuuringute käigus keevitati sulgurpolt lahti ja toodi pinnale, et seda saaks lähemalt uurida.

Paraku otsustas sukeldumisoperatsioonil osalenud ühiskomisjoni ainus liige Börje Stenström poldi merre tagasi visata ja nii olulise asitõendi hävitada. Et see nii oli, kinnitas komisjoni esimehele ühiskomisjoni Rootsi poole viimane juht Ann-Louise Eksborg. Isegi kui sulgurpolt oli terve, on kahju, et kogenud uurija viskas olulise asitõendi lihtsalt minema.

Nagu varem märgitud, oli Rockwater’i poolt tehtud sukeldumisoperatsioon ainus, kus kasutati tuukreid. Sukeldumise tellis Rootsi Meresõiduamet eesmärgiga teha kindlaks, kas hukkunuid on võimalik üles tuua. Samas oli ühiskomisjonil võimalik püstitada tuukritele täiendavaid uurimisülesandeid. Seda võimalust kasutati, kuid väga piiratud ulatuses. /---/

Samuti on arusaamatu operatsiooni juhtinud ametiisikute otsus, et tuukrid ei pea erinevalt teistest laeva piirkondadest tegema mingit aruannet vööris ja komandosillal toimunud uuringute kohta.

Kohtumisel komisjoni esimehega ei osanud Johan Franson seda otsust kuidagi kommenteerida, väites, et tema pole selles kunagi probleemi näinud.

Käesolevas aruandes kirjeldatud vastuolude ja küsitavuste selgitamiseks soovis komisjon kohtuda firma Rockwater tuukritega. Kuna aga lepingu kohaselt on kõigil tuukritel kohustus vaikida, pöördus komisjon Rootsi riigi esindajana lepingule allkirjutanud Johan Fransoni poole palvega saada kirjalik dokument, mis lubaks komisjoni esimehel tuukreid küsitleda, ilma et nad oleks seotud vaikimiskohustusega. Johan Franson keeldus sellist luba andmast.

33. 1.10.1994 on Eesti Vabariigi Suursaatkond Rootsis saatnud Rootsi Välisministeeriumile noodi selle kohta, et Eesti konsulile ei võimaldatud juurdepääsu Rootsi haiglatesse toodud Eesti kodanikest pääsenutele ega antud nende kohta teavet, milline hoiak on otseses vastuolus Viini konsulaarsuhete konventsiooniga. Eesti tolleaegne konsul Toomas Tamme kinnitas komisjoni esimehele, et ta tõepoolest ei saanud Rootsi ametiasutustelt õnnetuse ega pääsenute kohta mingit informatsiooni. Samuti ei lubatud tal esimestel päevadel pärast õnnetust kohtuda eestlastest pääsenutega, haiglates ei öeldud talle isegi seal viibinud eestlaste arvu ega nimesid.

6 Eestis on salajase tasemega riigisaladusega

kaitstud Kaitsepolitsei jälitustoimik, mis aga ei sisalda teavet, mis ei oleks teada. Komisjon on seisukohal, et vabariigi valitsus võiks selle toimiku avalikustada. Kas ka Soomes ja Rootsis on laevahukku puudutavaid salastatud materjale, komisjonil välja selgitada ei õnnestunud. Küll on aga komisjoni valduses koopia vastusest ajakirjaniku päringule, milles teatatakse, et Ameerika Ühendriikide Julgeolekuagentuuril (National Security Agency) on kolm Estonia hukku puudutavat dokumenti, mis on salastatud.

Tallinn, 10. märts 2006

Margus Kurm,
komisjoni esimees,
juhtiv riigiprokurör
 
  Meie Maa 04-04-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Apr 2006 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Selma, Selme 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2349 Veebimajutus: www.eq.ee