Pühapäev, 5. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 19:40
Temperatuur: -11.8°C
Õhurõhk: 765.5 mmHg
Õhuniiskus: 87 %
Tuule kiirus: 4 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Kallinev ehitus pigistab maakondlikku veeprojekti (1)  
  Kiirelt kallinenud ehitustegevus ajab tõenäoliselt lõhki maakondliku torustikuprojekti planeeritud eelarve ja sunnib projektis osalevaid omavalitsusi otsima kavandatud töödeks lisaraha.

Kuressaare Veevärgi tegevjuht Illar Noot ütles, et vee- ja kanalisatsiooni europrojekti eelarve lõhkiminek on päris tõenäoline, kuigi sajaprotsendiliselt seda veel väita ei saa, kuna ehitushanked on veel tegemata.

“Linnas tehtud esimene hange aga näitas, et kõige odavam pakkumine, mis tehti, oli planeeritud eelarvest ligi kolmandiku võrra kõrgem. Nii, et ilmselt kallimaks ta läheb,” rääkis Noot.

Ühtegi kavandatud objekti ära jätta või tööde mahtu vähendada ei saa, kuna need on kirjas suurelt jaolt eurorahaga finantseeritava projekti rahastamislepingus. “Niipalju meetrit torustikku, niimitu pumbajaama – neid ei saa enam vähemaks võtta. Selles mõttes on olukord väheke keeruline,” tõdes veefirma juht.

Loodavad riigi abile

Saaremaa Omavalitsuste Liidu büroo direktor Jüri Pärtel ütles, et viimasel ajal väga kiiresti kallinenud ehitus teeb omavalitsusi murelikuks. “Kiire majanduskasv tekitab hüppe ka kõikvõimalikes hindades. Euroopa abisummad on veemajanduse projektile määratud, aga mis saab siis kui nendega tõepoolest välja ei tule. Kas riik tuleb appi ja millises mahus? Milliseks võib kujuneda omavalitsustele langev täiendav koormus?” küsis SOLi büroo direktor.

Illar Noot viitas, et omavalitsuste ja veefirma kõrval on kolmandaks osapooleks riik, kes on kohustuse võtnud need projektid ka ellu viia. “On omavalitsuste ja riigi vaheliste läbirääkimiste teema, kuidas riik saaks toetada omavalitsusi, kellel on tõesti oht, et laenulimiit võib täis saada või on juba täis,” sõnas ta.

Ka Pärtel lootis, et riik siiski valdasid hätta ei jäta. “Küllap riik meid ikka toetab, sest Euroopa veedirektiiv on kohustuslik ka keskvõimule, mitte ainult omavalitsustele,” arvas ta.

Eelarved peaks kosuma

Pärtel tõdes, et veeprojektiga seotud uute laenude tõttu võivad järgneval paaril aastal omavalitsuste rahaasjad olla suhteliselt pingelised, aga siis hakkavad vanad laenud ära lõppema ja läheb kergemaks. “Omal ajal näiteks Kaarma vald oma veemajanduse programmi kärpis. Ja just seetõttu, et oli näha väga suure koormuse langemist eelarvele. Muu elu ei saa selle pärast ju seisma jääda. Kindlasti tegid kärpeid ka teised omavalitsused,” rääkis ta.

Teine küsimus on selles, et projekti kulude katmine käib osade kaupa ja ulatub välja aastani 2008. Selleks ajaks, kui majanduskasv jätkub, võib omavalitsuste rahaline võimekus aga taas paraneda. Valdade tulubaas peaks eeldatavasti ka edaspidi kasvama.

Vaatamata sellele, et elanikkond valdades vähehaavalt kahaneb ja ka riigipoolsete sammude kiuste - tulumaksuvaba miinimum tõuseb ja maksuprotsent alaneb- läheb tulumaksu laekumine jätkuvalt ülesmäge, tõdes Pärtel. “Aastat 2004, mil riik tulumaksu jaotamist omavalitsustele muutis ja see valdadele omajagu peavalu tekitas, ei meenuta täna enam keegi. Tulevikku vaadatakse siiski võrdlemisi optimistlikult. Käesoleva aasta algus on vähemasti olnud maksude laekumise poolest väga positiivne,” märkis ta.

---

Kärla valla laenukoormus tõuseb maksimumini

Seoses maakondliku veeprojektiga andis Kärla vallavolikogu vallavanemale volitused laenu võtmiseks 60% ulatuses valla eelarve mahust AS Kuressaare Veevärk aktsiate ostmiseks.

Sellega tõuseb valla laenukoormus seadusega lubatud maksimaalne määrani. “Meie praegused laenud nelja ja poole miljoni krooni ulatuses on 2015. aastani ja nüüd veevärgi aktsiate ostuks vajalikud kolm ja pool miljonit krooni tahame võtta kümneks- viieteistkümneks aastaks vähemalt, muidu me ei vea välja,” selgitas Kärla vallavanem Meelis Sepp Meie Maale.

Kärla vald saab veeprojekti mahust Kuressaare linna järel suuruselt teise investeeringu ligi 40 miljoni krooni ulatuses. “Meil on Kärla aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustik niivõrd amortiseerunud, et kõik tuleb uuesti teha, puhastusseadmed samuti,” kirjeldas vallavanem tööde mahtu. Kärla ja Sõmera moodustavad Kärla aleviku, kus elab 60% valla elanikest ehk ligi 900 inimest.

Sepa hinnangul ei saa Kärla vald lähiajal enam mingeid muid investeeringuid lubada, sest isegi abiraha puhul on nõutav omafinantseering vähemalt kümnendiku ulatuses ja sellekski ei jätku enam raha ega laenuvõimalusi.

Vallavanem Sepp on seni otsinud soodsaimat laenuvõimalust. Lisaks kommertspankadele annaks Kärlale raha ka Keskkonna Investeeringute Keskus, kuid nende pakutavad tingimused jäävad pankadele alla.
 
  Mehis Tulk, Veljo Kuivjõgi Meie Maa 19-04-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Apr 2006 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Selma, Selme 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2266 Veebimajutus: www.eq.ee