|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Abituriendid kirjutavad homme küpsuskirjandit
(2)
|
|
|
|
Homme hommikul asub ligi 400 abiturienti Saare maakonnas tegema esimest riigieksamit – kirjutama emakeele kirjandit.
Oma mõtteid asub kell 10 paberile panema 384 tänavust abiturienti ja 12 varem lõpetanut. Mullu oli kirjandikirjutajaid 321.
Eetikast rahvus-
vaheliste suheteni
Noortel on valida kümne teema vahel järgmiste valdkondade hulgast: Eesti ja eestlased; eetika, moraal, religioon; haridus; inimene ja inimsuhted; inimene ja ühiskond: sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm; keskkond, loodushoid; kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm. meedia; rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev; sport, harrastused, vaba aeg.
Valitud teema põhjal tuleb kirjutada sidus arutlev tekst, kasutades ka kirjanduslikke allikaid. Kirjandi pikkus on 600–800 sõna.
Kirjandi kirjutamiseks on aega kuus tundi, kella 16-ni.
Tugevat närvi!
Kuressaare Gümnaasiumi emakeele- ja kirjandusõpetaja Marit Tarkini sõnul on eksamikirjand koht, kus kolme aasta jooksul õpitut näidata. Õpetajana soovib ta kõigile kirjutajaile eelkõige tugevat närvi.
“Kirjandipäeval ei tohiks enam millegi üle muretseda, vaid suhtuda asja rahulikult ja olla loominguline,” ütleb ta. “Närvilisus ja püüe väga hästi kirjutada võib rivist välja viia. Siis ei pruugi sulg joosta nii, nagu ta peaks jooksma.”
“Püstitage probleeme ja lahendage neid, tooge näiteid,” juhendab ta. “Ärge rääkige lihtsalt üldist juttu, vaid näidake, et oskate teemat avada ja teil on sel teemal oma seisukoht. Seejuures ei tasu unustada kirjandi kindlaid ülesehituse nõudeid.”
Ka soovitab ta kasutada loetud kirjandust. “Oma mõtted tulevad loetud raamatu põhjal kuidagi ladusamalt ja kergemini välja kui üldistel teemadel,” põhjendab Tarkin. “Kui rääkida näiteks teemal “Mis on õnn?” ainult isiklikust kogemusest, kipub noorel endal seda pagasit vähe olema. Kui aga arutleda selle põhjal, mis loetud ja kuidas oled loetu põhjal maailmast aru saanud, tuleb välja tuumakam asi.”
Kirjandus aitab
“Närv oli enne natuke suurem kui praegu,” tunnistab KG abiturient Helena Pihel, kel kirjandid seni hästi välja tulnud. “Nüüd, kui kirjutamine lähemale hakkab tulema ja enam pääsu pole, olen hakanud vaikselt leppima.”
Helena sõnul pelgab ta enim eksida ortograafiareeglite vastu: “Närvi korral võib keelevaist mind natuke alt vedada.”
Helena on kursis ka tänavuste teemavaldkondadega. “Ise kirjutan arvatavasti midagi inimesega seoses – inimsuhetest, eneseotsingutest,” räägib ta.
Helena kavatseb kirjutades kindlasti toetuda loetud raamatutele. “Eesti kuulsamate kirjanike loomingut kasutan palju ja maailmaklassikat, luulet loomulikult ka,” räägib abiturient. “Nii mõnigi inimsuhteid käsitlev luuletus on mul õnneks peas,” lisab etlemiskonkurssidel auhindu noppinud Helena.
---
Ainus kohustuslik riigieksam
• Emakeele kirjand on tänavu, nagu ka varasematel aastatel, ainus kohustuslik riigieksam. Eesti keeles kirjutab kirjandi 10 330 inimest, vene keeles 3775 inimest.
• Võrreldes 2005. aastaga suurenes eesti keeles kirjandi kirjutajate arv 183 inimese võrra, vene keeles kirjandi kirjutajate arv aga vähenes 185 õpilase võrra.
• Sel kevadel sooritavad eesti keele riigieksami ka kuus õpilast väljaspool Eestit: kaks Luksemburgis ja neli Tai Kuningriigis õppivat noort.
• Kokku saab riigieksameid sooritada 14 õppeaines. Viimasena toimub 14. juunil füüsika lisaeksam.
• Eksamitunnistused väljastab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus 20. juunil.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
---
Kuldset kirjandit, abituriendid!
Käes on kevad, on erutav hetk.
Las kooliaastaid läbib see retk,
sel retkel las valmib Su parim töö
Su sisukast päevast ja ilusast ööst!
Sel retkel end targemaks, paremaks mõtle,
et rõõmuga jätkuksid edukad retked!
Helgi Allik, emakeeleõpetaja
|
|
|
 |
|
|
Monika Puutsa Meie Maa 21-04-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Pent, Pendo, Küllo, Külvo | | |
|