|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Salapüük levib
|
|
|
|
Keskkonnakaitseinspektorid tegid kahe nädala jooksul, 19. aprillist kuni 3. maini, Hiiumaa rannikul ja siseveekogudel tugevdatud järelevalvet, et kaitsta kudema tulevat kala. Ühtlasi kontrolliti kaitsealadel, kaitsealuste liikide püsielupaikades ja muudel kaitstavatel loodusobjektidel looduskaitseseaduse nõuete täitmist.
Keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo inspektorid kontrollisid koos teistest osakondadest appi tulnud kolleegidega paari nädalaga kokku 683 kalastajat.
“Nii ulatuslikku harrastuskalastajatele suunatud kontrolli pole vist terves inspektsioonis korraldatud kui sel kevadel Hiiumaal,” ütles KKI Hiiumaa büroo juhataja Marek Põld. “Tõsi, mõnda kalastajatest kontrolliti ka mitu korda.”
Kahe nädala jooksul kõrvaldati püügilt 20 ebaseaduslikku võrku, 12 mõrda ja kolm silmutorbikut. Kiirmenetluse korras karistati kaht kalameest tragimise eest vastavalt 840- ja 1020-kroonise rahatrahviga. Pisirikkumisi, mille puhul piirduti suulise märkusega, fikseeriti 172 korral.
Marek Põld ütles, et enamasti on Hiiumaa jõgedest, ojadest, kraavidest, laisidest ja lahtedest välja võetud ebaseaduslike võrkude ja mõrdade omanikeks kohalikud elanikud. “Seega meeldetuletus hiidlastele - enne kui kala kadumises kormorane, hülgeid, haigruid või veel kedagi teist süüdistama hakata, võiks oma tegevuse peale mõelda,” märkis Põld.
Looduskaitseseaduse rikkumisi fikseeriti 12 korral. Seitsmel korral oli tegemist lõkke tegemisega kaitstaval alal, neljal juhul pargiti kaitsealal autot väljaspool ettenähtud kohta, ühel korral langetati ebaseaduslikult puid. Puuderaiuja kutsutakse välja, teistel juhtudel piirduti suulise märkusega.
“Nii lõkete tegemine kui ka puulangetamine oli probleemiks Kõrgessaares,” selgitas Marek Põld. Lõkke süütajatest oli vaid ühel korral tegemist kohalike elanikega, enamasti olid seaduserikkujateks mujalt kalale sõitnud inimesed.
Marek Põllu sõnul on olukord lõkke tegemise osas aasta-aastalt paranenud, inimesed on muutunud teadlikumaks, paljudel on juba kaasas grillid ning oma söed ja puud. Suuremaks probleemiks on kalameeste maha jäetud praht.
Järelevalve käigus fikseeriti mitmeid kulupõlenguid. Enamasti on põlengu tekke põhjus teada ja inimesed on välja kutsutud või tehakse seda lähiajal. Praeguseks on karistuse saanud kolm inimest, trahvid on vastavalt 1020, 1200 ja 3000 krooni, lisaks tuleb ühel trahvi saanud põletajal maksta keskkonnakahju 6000 krooni.
Järelevalve toimus mitmes vahetuses, inspektorid olid väljas praktiliselt 24 tundi ööpäevas. Lisaks oli inspektoritel kokkulepe ka piirivalvuritega, kuid seekord nende abijõude vaja ei läinud.
|
|
|
 |
|
|
KADRI PULK Hiiu Leht 12-05-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|