Reede, 27. jaanuar Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Keskväljaku liikluskorraldus - muuta või mitte muuta? (5)  
  Kevad ajab inimesed liikvele. Ka meie Kärdla Keskväljak lööb nagu suur sipelgapesa kihama. Kui sipelgad puudutavad üksteist sõbralikult, siis inimlaste füüsiline kontakt võib üsnagi ebameeldiv olla. Seda nii ratastel veeredes kui jalgsi kõndides.

Ohutus ja (või) mugavus

Kärdla Keskväljaku uue liiklusskeemi rakendamisest on juba mitu aastat räägitud. Tean, et nii endised kui ka praegused linnajuhid on asja üle mõelnud ja ka mõningaid ettevalmistusi teinud. Minu teada pole praktiliste sammudeni (kas kahjuks või õnneks?) veel jõutud. Arvamusi, nagu taolisel puhul ikka, on kaksipidiseid. Ühed nõuavad liikluskorralduse muutmist, teised on arvamusel, et pole sellel praeguselgi häda midagi.

Asja hindamiseks tuleb arvesse võtta kõiki olemasolevaid olusid. Esiteks väljaku funktsiooni üldse. Ta peab võimaldama normaalset läbisõitu, moodustades nagu ühe osa südalinna läbivast liiklusrohkest Rookopli tänavast. Samas kujutab väljak endast Kärdla ja kogu Hiiu saare tsentrumit. See on eesmärk omaette. Ja mitte ainult kaupluste pärast. Kõik see tähendab, et väljakul tuleb nii liiklemise kui sõidukite parkimise võimalusi kasutada maksimaalselt.

Väljakut suuremaks venitada ei saa. Kui midagi muuta soodsamaks, saab mõni teine asjaolu ebasoodsamaks. Määravaks on OHUTUS. Selge see, et mida rohkem sõitjaid, parkijaid ja kõndijaid, seda enam tekib liiklusohtlikke situatsioone. Riski suuruse üle võib vaielda. Väidan, et vastuse on andnud aeg. Nimelt ei ole juba aastaid Kärdla Keskväljakul aset leidnud nimetamisväärseid liiklusõnnetusi. Seda olukorras, kus autode arv on mitmekordistunud ning ka turistide tulv kasvanud. Selge järeldus - senine liikluskorraldus on end õigustanud ja selle kardinaalseks muutmiseks puudub pakiline vajadus. Siinkohal võivad nii mõnedki ärritunult väita: aga minuga pidi väljakul äärepealt õnnetus juhtuma ja vaid viimasel hetkel pääsesin koleda ehmatusega.

Head liiklejad! Tänapäeval on kurb paratamatus, et ohtlikke olukordi võib tekkida sageli ja igal pool. Kui taolisi sündmusi registreeritaks, tõuseksid meil juuksekarvad püsti ja me ei julgeks toast enam väljagi astuda. Tavaliselt on avariiohtliku hetke tekkimisel süüdi ikka üks liiklejapool ise, kes hoolimatult või lihtsalt vähese tähelepanu tõttu on võimalikku tekkivat olukorda ebaõigelt hinnanud. Pärast muidugi aetakse asi liikluskorralduse kraesse. Suviti pole harv nähe, et väljaku kolm parkimisrada on otsast otsani autosid täis. Muidugi ka Konsumi esine parkla. See näitab, et parkimiskohtade vähendamine väljakul muudaks olukorra kesklinnas ainult hullemaks. Lähiümbruse tänavatel liiklusohtlikkus suureneks.

Ei ole nõus väidetega, nagu oleks autoga kauplusele võimalikult lähedale trügimine iga kord ülearune mugavus. Väga sageli on selleks praktiline vajadus. Pole vaja püstitada dilemmat: ohutus või mugavus, õige oleks: ohutus ja mugavus.

Kui oled jalakäija

Jalakäijale muidugi meeldib kõige enam autolage väljak, kus on nähtavus hea ja astumine julge ka vöötrajal. Küllap tuleb vastuväiteid, kui kinnitan, et väljaku praegune liiklusskeem on jalakäijale soodne. Üle küllalt väikese väljaku käib mõlemas sõidusuunas kogunisti neli jalakäijate vöötrada. Kõnniteed on laiad. Väga vajalik on avar jalakäijate ala Mereagentuuri ärimaja ees. Ka kõnnitee, mis eraldab Konsumi parklat muust väljakust. Asjakohane on jalakäijate ala lillepoe ees. Lisaks kõigele sellele terve vahtrate allee väljaku ühes servas.

Vöötrajale astudes on jalakäijal nähtavus enamasti rahuldav ka juhul, kui kõik autode parkimiskohad on täis. Vaid Mereagentuuri eest kultuurimaja poole minnes kipub vasakul seisev auto vaadet varjama. Siin tuleks parklat ühe autokoha võrra vähendada. Probleeme on muidugi jalgrattureil, sest eraldi jalgrattateid väljakule ei mahu. Ka hoidla on alles tulevikumuusika.

Tundeline teekond rooli hoides

Autojuhtidele on närvidele käinud väljakul see sõidusuund, mis läheb Pritsumaja poolt Konsumi suunas. Teeme seepärast selle teekonna mõttes kaasa koos Sinuga, hea lugeja.

Tulen teeristi poolt mööda Rookopli tänavat ja jõuan väljakuni. Olenevalt olukorrast sõidan umbes 30-40ga või veeren väljakule vabakäiguga. Pritsumaja ukse eest läheb üle sõidutee jalakäijate vöötrada. Parajasti pole jalakäijat teele astumas, kuid hoo pean maha võtma ikkagi. Sest mõni meeter edasi laseb saabuvate busside peatuses juht reisijaid välja. Pean olema valvas, et mõni hooletu reisija bussi eest mulle ette ei astuks. Õnneks ei astu, aga piduripedaalile pean vajutama küll. On ju sealsamas kohe järgmine vöötrada, kus jalakäijad üle minemas.

Edasi jääb paremat kätt parkla, mis on külg külje kõrval autosid täis. Sõidan nende tagant läbi kohati vaid meetrikauguselt, sest tee sõiduosa on kitsavõitu. Mu pilk jookseb mööda parkinud sõidukite tagaotsi. Niipea kui mõnel süttivad tagurdustuled, pean olema valmis stoppama. Mul on küll õigus sõita, aga too tagurdaja võib hooletu olla. Tegelikult on ta pime, sest kõrval seisev auto varjab vaadet. Kuid rahu, ainult rahu! Kui sulle on antud võimalus parkida meeldivas kohas, siis ole mees ja ära kiru. Nihku parklast kas või tollhaaval välja. Parklast sõiduteele tagurdamisel peab olema ettevaatlik igal pool.

Mereagentuuri ärimaja nurga kohal lõpeb parkivate autode rida, kuid viimase masina varjust on sel lühikesel teelõigul juba kolmandale vöötrajale astunud jalakäija. Stopp! Mõni meeter edasi, juba väljaku Konsumi-poolses otsas, on täisnurkne pööre vasakule, millele mõne meetri pärast järgneb samasugune pööre paremale koos juba neljanda vöötrajaga. Selle ületanud, on meie tundeline teekond väljakul õnnelikult seljataha jäänud.

Kuidas tundmused olid? “Tobe värk!” hüüavad ühed. “Pole hullu!” väidavad teised ja siinkirjutaja koos viimastega. Tõepoolest nõuab liiklemine väljakul nii autojuhtide kui jalakäijate suuremat tähelepanu. Aga see just distsiplineeribki ja on suutnud päitsed peas hoida ka muidu uljastel mehepoegadel. Ka näilisel ohul ja autojuhi jala liikumisel gaasipedaalil on kindel seos. Teame sedagi, et raskemad liiklusavariid juhtuvad enamasti siis, kui ohtu polnud märgata ja kiirus oli suur.

Suviti pole harv nähe, et väljaku kõik kolm parkimisrida on autosid täis. Muidugi ka Konsumi esine parkla. Parkimiskohtade vähendamine väljakul muudaks olukorra kesklinnas ainult hullemaks.

Mis pakiline

Eeltoodud arvamus ei tähenda seda, nagu poleks väljakul vaja ühtteist sättida. Praegu muutub liiklus saare pealinna südames aina intensiivsemaks, sest suvekülaliste arv kasvab. Seepärast tuleb ülimalt rutusti leida võimalus väljakul (ja muidugi ka mujal) “sebrad” maha joonistada. Seda tööd suve teise poolde jätta ei tohi.

Otseselt haakub Keskväljaku liiklusprobleemidega keerukas olukord Uue tänava alguses või õigemini tänava suubumine väljakule. Ilmselgelt on vaja kõnniteed. Selleks tuleks vaid mõni puu või põõsas ohverdada. Kas aga Uus tänav peaks (nagu jutuks olnud) suubuma väljakule teatud võnkega, vajab asjast huvitatute tarku kokkuleppeid.

Tarbijate ühistul on selles piirkonnas oma nägemus. Mina igatahes küll ei usu, et rohke parkimisplatside arv selles paigas Konsumi käivet suurendaks. Sündmuste tulipunkti kipub sel juhul jääma kõige magusamas kohas asuv R-kiosk. Selle nihutamine mõne meetri võrra ei muudaks suurt midagi. Kuigivõrd halvem poleks R-kioskile ehk asupaik Pritsumaja juures, kus praegu seisab väike kiosk. Kõrvalepõikena: selle kioski olemasolu vajadus on jäänud paljudele küsitavaks. Vaevalt et äri omanikule erilist sissetulekut toob.

Toetan neid, kelle arvates peaks senine liiklusskeem ja parkimise kord väljakul põhimõtteliselt endiseks jääma. Senine praktika lubab loota, et ka edaspidi ei juhtu väljakul tõsisemaid ehmatusi. Avariidest rääkimata.
 
  VALTER VOOLE, ajakirjanik, pensionär Hiiu Leht 12-05-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Mai 2006 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Vilja, Vilje 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2734 Veebimajutus: www.eq.ee