|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Uurimus emakalast viis saarlase noorte teadlaste konkursile
|
|
|
|
Õpilaste teadustööde riikliku konkursi võtja, Saaremaa Ühisgümnaasiumi abiturient Martin Silts, osaleb septembris Stockholmis peetaval Euroopa noorte teadlaste konkursil.
Noormehe Rootsi viiv uurimistöö “Emakala viljakus ja embrüonaalne suremus” (juhendajad Mart Mölder ja Inge Vahter) pälvis riiklikul konkursil gümnaasiumiastmes esimese preemia.
Martini kõrval esindab Euroopa Komisjoni korraldataval rahvusvahelisel konkursil Eestit samuti oma töö eest esimese preemia pälvinud Peeter Jürviste Antsla Gümnaasiumist.
Eesti noorte teadlaste teadustööde riikliku konkursi organisaatori Terje Tuisu sõnul on tegemist iga-aastase konkursiga, kuhu pääsevad oma uurimustega iga osaleva riigi konkursi võitjad.
“Euroopa Liidu liikmesmaade noorte kõrval osalevad seal ka näiteks Venemaa, Ukraina ja Bulgaaria esindajad,” lausus Tuisk.
Hea analüüsivõime
Riikliku konkursi korraldajate hinnangul näitasid võitjaks tulnud noored head analüüsivõimet.
Terje Tuisu sõnul oli Martini uurimus võitu väärt, kuna on tehtud aktuaalsel teemal, nagu meie mere puhtus ja liigid, mille heaolu järgi seda puhtust määrata. “Teiseks meeldis hindamiskomisjonile väga see, et emakalade surmamise ja sellega loodusele lisakahju tekitamise asemel kasutas ta kalu, mis olid püügi või traalimise käigus juba niikuinii paratamatult hukka saanud,” rääkis Tuisk. “Samuti oli uurimus metoodiliselt hästi tehtud.”
Tuisk leiab, et Martini, nagu teistegi Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste edukates töödes on oma osa ka headel juhendajatel.
Liivi laht on reostatud
Martin Siltsi enda sõnul pakkusid uurimuse teema talle juhendajad. “Mulle endale meeldib ka kala-teema, kuigi varem ma kalu uurinud ei ole,” lausus noormees, kes plaanib sügisel astuda Tartu Ülikooli bioloogiat õppima.
Abituriendi uurimistöö eesmärk oli teha kindlaks, kas Liivi laht on reostatud või mitte.
“Tuli välja, et ikkagi on suhteliselt reostatud,” tõdes Martin. “Kõikide loetletud poegade hulgast oli suremus koguni 77,3 protsenti.”
Martini sõnul tuleb tal rahvusvahelise konkursi tarbeks oma tööd täiendada ja täpsustada ning sellest ingliskeelne kokkuvõte teha. “Ilmselt tuleb Stockholmis ka inglise keeles rääkida,” lausus noormees.
Terje Tuisu andmeil peavad rahvusvahelisel konkursil osalejad saatma oma uurimuse žüriile hindamiseks ning ette valmistama stendi oma tööga. Samuti ootab noori teadlasi ees intervjuu žüriiga.
Tänavusel riiklikul konkursil hinnati peale Martin Siltsi uurimuse kõrgelt ka teiste saarlaste tööd. Nii pälvis eduka esinemise eest diplomi Kuressaare Gümnaasiumi õpilane Janno Tilk. Preemia edukate teadustööde juhendamise eest said Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpetajad Mart Mölder ja Inge Vahter.
Lümanda õpilane sõidab Šveitsi
Lümanda põhikooli õpilane Kaidi Kuusk aga tunnistati Sihtasutuse Archimedes eripreemia vääriliseks. Preemiaks on osavõtt 17. International Wildlife Reseach Week’ist Šveitsi Alpides.
“Tegemist on välilaagriga, kus lastele tutvustatakse erinevaid looduse uurimise metoodikaid alpitaimede ja –loomade näitel,” rääkis Terje Tuisk. “Lõpuks peavad nad õpitu kohta kokku kirjutama ka väikese uurimistöö.”
Kokku esitati Sihtasutuse Archimedes, haridus- ja teadusministeeriumi ja teaduskeskuse AHHAA korraldatud riiklikule konkursile 46 põhikooli- ja keskkooliõpilaste uurimistööd. Riiklikku noorte teadlaste konkurssi korraldatakse 2003. aastast.
|
|
|
 |
|
|
Monika Puutsa Meie Maa 23-05-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar | | |
|