 |
Esmaspäev, 2. oktoober | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Rudolf Tobiase ümbermatmisest 14 aastat hiljem | |||||
|
29. mail möödus Hiiumaalt pärit suurkuju Rudolf Tobiase sünnist 133 aastat. Tobiase kujunemisest, õpingutest ja tegutsemisest muusikuna nii Eestis, Peterburis kui ka Saksamaal on võimalus mitmelt poolt teavet saada. Vähem teada on suure muusiku põrmu teekond vanemate hauaplatsi kõrvale Kullamaa kalmistul.
1992.aastal kevadel sai Eesti kultuuriministeerium Saksamaalt teate, et meie suurkuju Rudolf Tobiase haud läheb Berliini Wilmersdorfi kalmistul likvideerimisele. Tegutseda tuli väga kiiresti, sest haua avamist ei lubata Saksamaal teha suvel. Ja sügisel pidi hauakoha asemel olema juba muruplats või uus matusekoht. “Rudolf Tobiase kojutoomise ja ümbermatmise plaan oli sellega käivitunud,” meenutas toonane kultuuriministeeriumi muusika- ja teatriosakonna juhataja Jüri Trei. “Saime teate Tobiase haua likvideerimise plaanist ka helilooja omastelt. Põrmu Eestisse toomisega tuli toimetada väga kiiresti, sest väljakaevamine pidi toimuma hiljemalt mais,” selgitas Trei. “Me kartsime saksa bürokraatiat, kus nõutakse iga paberit ja dokumenti väga täpselt. Tuli kiiresti välja selgitada, mida täpselt ümbermatmise korraldamiseks vaja on ja mismoodi peab käituma.” Praegune välisministeeriumi nõunik Jüri Trei meenutas aega, kus tuli tegutseda. “See oli see aeg, kui kaks Saksamaad ühinesid. Eestis asendus 20.juunil vene rubla eesti krooniga,” rääkis ta. “Saksamaaga telefonitsi oli peaaegu võimatu ühendust saada. Sedagi ainult öösel ja hea õnne korral. Aga meil oli ju kiire,” selgitas Trei. “Esmalt palusime EELK Kullamaa kogudust, et nad koostaksid kirja, kus on tõendatud, et Kullamaa kalmistule on maetud Tobiase vanemad ning kogudus ei ole helilooja ümbermatmise vastu vanemate kõrvale,” näitas Trei Kullamaa koguduse juhatuse 31.märtsil 1992.aastal saadetud kirja. “Saime vahepeal ühenduse Tobiase tütrega, kes sõitis Ameerikast Saksamaale, et ümbermatmise asju ajada. Siis aga juhtus midagi ootamatult. Helen Tobias-Duesberg, kelle sünniaastaks on 1919. Ta kukkus kalmistul haudade vahel liikudes. Ta viidi tagasi oma koju Ameerikasse. Läks aega, kui sellest üldse teada saime,” meenutas Jüri Trei. “Meil oli vaja oma inimest, kes aitaks neid asju koos suursaadikuga seal edasi ajada. Nii tuli appi meie teine suurmees, helilooja Arvo Pärt, kes elas sel ajal Berliinis. Samuti tema abikaasa. Paraku saime nendega telefonitsi rääkida vaid öösel, umbes nii kella kahe paiku, kuid Pärdid olid erakordselt abivalmid ja mõistvad,” selgitas Trei. “Eestis pidime samal ajal hakkama korraldama Tobiase vastuvõtmist. Tahtsime seda teha nagu kohane ja korraldada kontserdi, kus esitataks tema suurteost “Joonase lähetamine”. Selleks tuli leida lisaraha ja paluda neid kollektiive, kes olid “Joonase lähetamist” varem teinud. Meile tuli appi Tallinna linn. Paraku kõik kollektiivid polnud ministeeriumi kiire tegutsemisega valmis kaasa minema. Selleks tuli omakorda pidada läbirääkimisi ja neid veenda,” meenutas omaaegne kultuuriministeeriumi ametnik. “Saatsime põrmu väljakaevamise palve kalmistu juhatajale härra Lucasele, kuid midagi vastuseks ei saanud. Kirjutasin siis Pärdile ja dubleerisin Lucasele saadetud kirja. Pärt pidi kohapeal selgitama, kas põrm on võimalik ajaliselt Eestisse toimetada 31.maiks või mitte, sest sellest olenes jällegi kontserdi toimumise aeg,” jutustas Jüri Trei. “Pöördusime ka suursaadik Tiit Matsulevitsi poole, et ta selgitaks, kas Saksamaal on üldse dokumendid kätte saadud ja kas millal Tobiase maised jäänused välja kaevatakse. Umbes nädal enne põrmu väljakaevamist saime suursaadikult faksi, kus ta selgitas millal ja mismoodi kõik toimub. Kontserdi toimumise ja ümbermatmise aja pidime vastavalt lükkama edasi, sest me ei saanud kindlad olla Aerofloti lennuliinide peale. Pidime jätma endile varuaega,” meenutas Trei. Rudolf Tobiase põrm kaevati Berliinis välja 29.mail ja toimetati kohe Berliinist edasi Frankfurti, kus suursaadik juba põrmuga isiklikult edasi tegeles. Järgmisel päeval, laupäeval 30.mail toimetas suursaadik põrmu lennukile, mis jõudis Tallinnasse kell 13.30. Eestis oli vaja leida koht, kuhu põrm nii kauaks hoiule panna, kuni toimub matus. “See pidi olema piisavalt väärikas ja samal ajal jahe ruum. Leidsime selle teatri- ja muusikamuuseumist. Nende Müürivahe tänava hoonel on torn, kuhu põrmu siis mõneks päevaks asetasime,” rääkis Jüri Trei. Veel meenutas Jüri Trei ümbermatmisega seotud toredat episoodi. Rudolf Tobiase haual oli suur kivirist. Seda lennukiga Saksamaalt ära tuua olnuks kulukas ja vaevaline. Kuid samal ajal sõitis Saksamaale külalisetendusi andma Vanemuise teater. “Helistasin siis Vanemuise teatri direktorile Enn Tonkale ja palusin, et nende rekvisiitide auto surnuaialt läbi käiks ja rist seal autopeale tõstetaks,” muheles Trei. “Ega niisama lihtsalt seda teha poleks ju tohtinud, aga lootsime, et rekvisiitide autot ehk piiril läbi ei otsita. Või vähemasti ei märgata, et tegu pole rekvisiidiga. Ja vanemuislased selle risti ka Läänemaale ära tõid. Ka rist jõudis vist isegi õigeks ajaks,” ei olnud Trei oma mälus enam päris kindel. “Mõtlen tänutundega nendele kõigile inimestele, kes Rudolf Tobiase põrmu kojutoomisele kaasa aitasid. Eriti Arvo Pärdile ja tema abikaasale, suursaadikule, Kullamaa kogudusele ning sealsetele muinsuskaitsjatele ja kõigile õnnestunud kontserdil osalejaile. See oli mitmes mõttes keeruline ettevõtmine, kuid kontserdiga seonduvaid asjaolusid mäletavad muusikud paremini,” ütles Trei. Suurest kontserdist 31.mail, kus kanti ette “Joonase lähetamine” tegi ülekande Eesti televisioon. Tobiase matusetalitus toimus Kullamaa kalmistul 7.juunil 1992.aastal, mille viis läbi hilisem peapiiskop Jaan Kiivit. Suur helilooja oli koju jõudnud. |
|||||
|
|||||
| KADRI PULK Hiiu Leht 30-05-2006 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Leelo, Leela, Leeli | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3743 | Veebimajutus: www.eq.ee | |