www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=25525&kat=1
EPL: keegi ei tea, miks riik Panga ärimehele jättis

Riik jättis kasutamata ostueesõiguse Panga maastikukaitseala ja Natura eelvalikuala ostmiseks, mille omanikuga käivad nüüd ägedad looduskaitseteemalised vaidlused.

Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallas, kes nimetab Panga pangal ligi 25 ha maad omandanud ärimeest Alver Sagurit Panga päästjaks, ütles, et ei mäletagi seda tehingut. Olgugi et Panga pank on saare olulisemaid ning turistide poolt külastatumaid loodusmälestisi, kus toimuv on keskkonnateenistuse erilise pilgu all.

Ministeeriumi looduskaitseosakonna nõuniku Tiit Sillaotsa sõnul jõudis notari ärakiri Pärdi kinnistu võõrandamise kohta ministeeriumisse 23. veebruaril 2005. Kiri saadeti maa-ametisse, kus võrreldi tehingu hinda teiste samas piirkonnas toimunud tehingute keskmise hinnaga ja tehti ettepanek ostueesõigust mitte rakendada. Maa-ameti loobuvale otsusele andis lisakindlust see, et keskkonnateenistus ei olnud ostueesõigust taotlenud.

“Ei ole sellele mõelnudki,” vastas Raivo Kallas küsimusele, miks keskkonnateenistus ei teinud katset Pärdi kinnistut riigile osta. “Ma ei oska öelda, miks planeeringutega tegeleja seda ei esitanud,” näitas juhataja hoopis oma alluva peale.

Alluv, maavarade ja keskkonnamõju peaspetsialist Urve Saar, ütles, et ta ei mäleta, et oleks selle tehingu dokumente näinud. Ülemuse poolt delikaatsesse olukorda seatud ametnikult pole vaja küsidagi, kas tõesti saab Saaremaal nii hinnatud kohaga ning nii tuntud mehega nagu Sagur tehtud tehing spetsialistil kahe silma vahele jääda.

“Ilmselt taheti Pärdi puhul see ostueesõiguse aeg vaikselt üle elada ning maa Sagurile kätte mängida,” ütles üks Saaremaa ametiisik. Sagur üritas aga esmalt sinna 12 elamut püsti panna ning keskkonnamõju hindamisest kõrvale hiilida.

Möödunud aastaks oli keskkonnaministeeriumi eelarves riigile maa soetamiseks 50 miljonit krooni. Aasta lõpuks oli kulutatud vaid veidi üle kuue miljoni krooni.

---

Keskkonnaministeerium selgitab:

Selgitus Eesti Päevalehes ilmunud Anneli Ammase artiklile “Segadus: keegi ei tea, miks riik Panga panga ärimehele jättis”. Selles artiklis oli mitu ebatäpsust, mis vajavad keskkonnaministeeriumipoolset selgitamist.

Pärdi kinnistu asukohaga Mustjala vallas Panga külas on 49,52 ha suur, maatulundusmaa ning hoonestatud. Metsa on antud kinnistul 28,3 ha. Kinnistu koosneb mitmest katastriüksusest ning kõik katastriüksused ei asu kaitseala territooriumil.

Pärdi kinnistu ostu-müügi hind oli 1 000 000 krooni. Samas piirkonnas jäävad sarnaste tehingute hinnad vahemikku 600 000 – 1 000 000 krooni. Pärdi kinnistule oli ostu-müügi toimumise ajal seatud ka 1 000 000 krooni suurune hüpoteek.

Hinnates eeltoodut kogumis (keskmisest kõrgem turuhind, hüpoteek ning kaitsealale mittekuuluva maa hulk), otsustas keskkonnaministeerium ostueesõigust mitte kasutada.

Ministeeriumi hinnangul võib see konkreetne kinnistu olla eravalduses üldtunnustatud tingimusel, et omanik kinnisasja kasutamisel Eesti seadustest tulenevast korrast lugu peaks.

Anneli Ammas, Eesti Päevaleht Meie Maa 08-04-2006