www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=25538&kat=5
Kummardus sünnipaigale - Hiiumaale

Neljapäeval, 6. aprillil esitleti Kärdla kultuurikeskuse näitusesaalis Vaino Väljasele pühendatud raamatut “Ühe elu pöörud”. Kohal oli nii raamatu koostanud Enn Anupõld kui ka raamatu peategelane Vaino Väljas. “Tänane kokkusaamine on sügav kummardus oma sünnipaigale - Hiiumaale -, mis on igaühega meist kuni kasekeseni,” sõnas hiljuti oma 75. sünnipäeva tähistanud Väljas.

Kirjastuses Ilo välja antud raamat on äärmiselt kaunis oma lihtsuses ja ootamatult õhuke oma tähtsuses. Samuti ei ilutse selles vaevu üle 150leheküljelises raamatus ühtki suurt portreefotot raamatu peategelasest Vaino Väljasest. “See raamat on tagasihoidlik, sest Väljas ei tahtnud üldse, et tähelepanu on tema 75 aasta juubeli juures. Ta mõtles, et veedab selle oma Oruveski kuuskede vahel peidus,” põhjendas raamatu koostanud Enn Anupõld.

Vaino Väljase abikaasa Mai mõjutusel õnnestus too siiski nõusse saada. Anupõld rääkis, et algselt oli plaanis teha dokumentaalfilm. Selleks alustati juba 2001. aastal filmimisi eri paigus. “Käisime Leisu koolis, tema kodukülas, Mänspe kalmistul ning Moskvas, Soomes, Tartus,” loetles Anupõld. Kuna leiti, et seda filmi on veel vara teha, hakkas ta tehtud intervjuusid kaante vahele koguma. “Siin on 31 erineva taustaga inimest alates Arnold Rüütlist kuni emeeritus peapiiskop Kuno Pajulani,” rääkis koostaja.

“Kõik on pandud toimetaja poolt sisulisse järjekorda,” rõhutas Enn Anupõld. “Mina kui koostaja pean kõige suuremaks töövõiduks Gorbatšovi spetsiaalselt selle raamatu jaoks kirjutatut,” õhkas Anupõld ning kirjeldas hiidlastest publikule värvikalt, kuidas ta sellel lool Moskvas järel käis. Teiseks suureks võiduks peab Anupõld Savisaare kirjatükki.

Raamatu peategelane Vaino Väljas kõneles teose pealkirja saamisloost. Selleks meenutas ta oma laevareisi koos isaga, kui ta oli veel kaheksa-aastane poisike. Isa, kes oli eluaeg meremees olnud, võttis ta augustis 1939 endaga merele kaasa. Aluseks oli mootorpurjekas Delfiin. Balti mere lainetel jäänud Väljas kangesti merehaigeks, alles neljandal päeval hakkas inimese tunne tagasi tulema. “Olime Tallinna poole teel läbi Soela väina. Isa kutsus mind: poiss, tule nüüd ka ja pane käed rooliratta külge!” kirjeldas Väljas. Isa oli teda siis õpetanud kompassi vaatama, aga käskinud ikka meremärke ka jälgida, ise öeldes: “Ühe rooliratta pööruga võid sa laeva hukka saata!”

“Need elu pöörud on nüüd kirja pandud ja lugeja saab otsustada, kus kohas rooliratas, mis juhtis minu elu, tegi õige pööru ja kus vale,” ütles raamatu peategelane. Vaino Väljas rõhutas, et temale kui ajaloolasele on tähtis, et see raamat on justkui ühe põlvkonna elulugu, kuna kirjutajad on tema eakaaslased. “Need on väga erinevad inimesed, kes siin heidavad pilgu sellele ajale ja pisut ka minule,” lisas ta. “Ja kui meie üle, meie tegude üle kohut mõistetakse, saab igaüks meist ka kõige raskematel aegadel öelda, et igaüks meist teenis seda maad oma tööga. See, et sugu jäi alles siin ja et me räägime puhast eesti keelt, just see õigustab sellise raamatu ilmumist,” sõnas Väljas.

KADI LAID Hiiu Leht 11-04-2006