 |
Teisipäev, 3. oktoober | Tee avaleheks | |  |
 |  |  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Kuressaare tänavate olukord on õõvastav (40) | |||||
|
Järjest kasvava liikluskoormuse tingimustes lagunevad Kuressaare tänavad rohkem, kui neid parandatakse ja rekonstrueeritakse ning on tänaseks halvemas seisus kui kunagi varem.
Viimase viie aasta jooksul kulutas linn tänavate jooksvaks remondiks ja hoolduseks 22 miljonit krooni. Aastatel 1996–2005 on linn aga tänavavõrgustikku investeerinud kokku 51,2 miljonit. Suurematest remontidest mahub selle summa sisse 5,3 miljonit Pika tänava rekonstrueerimiseks, 2,8 miljonit Kauba tänava rekonstrueerimiseks ja 1,1 miljonit Kalevi põik remondiks. Tervelt viiendik investeeringutest, 11,3 miljonit, on kulunud puhkealale ja spaade ümbrusele, ligi 5 miljonit Uue ja Kitzbergi tänava parklate ehituseks, 3,4 miljonit linna tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks, üks miljon tervisepargi korrastamiseks. Teede ja tänavate rea pealt on 1,6 miljonit jagunud muu hulgas ka Laurentiuse kiriku katuse remondiks. Linlased tahavad korras tänavaid Uuringukeskus Faktum& Ariko viis veebruaris läbi arvamusküsitluse Elvas, Kuressaares, Keilas, Paides, Põlvas, Rakveres ja Viljandis. Üks uuringu eesmärk oli kaardistada nende linnade elanike erinevate sotsiaalsete gruppide üldine elu-oluga rahulolu. Kuressaare puhul selgus, et tervelt 73% küsitletuist ootab linnavalitsuselt eelkõige teede ehitust ja remonti, 65% kõnni- ja jalgrattateede rajamist ja 51% üldist heakorra ja haljastuse parandamist. Kuressaare linnavolikogu esimees Toomas Takkis nentis, et tänavate korrastamisse pole ilmselt olnud võimalust või tahtmist seni rohkem raha panna. “On olnud kiiremaid asju. Ehitati teater, siis kultuurikeskus, siis spordihoone, nüüd on koolid ja siis tulevad lasteaiad,” rääkis ta, lisades, et tänavaid on tasapisi siiski ka tehtud. Volikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni esimees Toivo Alt ütles, et tänavate olukord ei ole kaugeltki rahuldav, aga raha selle parandamiseks napib. Teine häda on tema arvates see, et meil pole tänavate hooldusel sisuliselt konkurentsi. “Töid saaks ilmselt kvaliteetsemalt teha, aga see eeldab ka linna vastavate instantside tõhusamat järelevalvet,” sõnas Alt. Koalitsioon teeb valikud Ta märkis, et linna enda investeeringute kõrval on viimaste aastate trassitööde käigus euroraha toel põhjalikult korda tehtud kuus tänavat. “Hea, kui õnnestuks tänavaehitusse projektiraha sisse tõmmata,” sedastas ta, lisades, et linn valmistab ette oma teede üldist inventuuri. Ka Takkise sõnul oleks hea, kui õnnestuks tänavate kordategemiseks mujalt raha juurde tõmmata. Samas on tänavate ehitamine seotud võimulolijate prioriteetidega. “Paistab, et jõukus on kasvanud ja raha saab panna ka sinna, kuhu seda varem pole läinud,” sõnas Takkis, tuues näiteks töövihikutoetused. Toivo Alt möönis, et prioriteedid paneb paika koalitsioon. “Teoreetiliselt võiks ühel hetkel väga suured summad lükata ka teedeehitusse, aga küsimus on siiski tasakaalus eri valdkondade vahel. Praeguse valimistsükli prioriteetideks on koolide ja lasteaedade kordategemine. Tänavate remondiks oleks 100 miljonit juba üsna suur raha ja umbes selline summa läheb koolide ja lasteaedade kordategemiseks,” rääkis Alt. Kohustused võivad kasvada üle pea Kuressaare 200 miljoni kroonises eelarves on nn poliitiliselt suunatavat raha suurusjärgus 10 miljonit. Mitme voliniku hinnangul läheb sellest lõviosa haridusasutustele, isamaaliitlaste dirigeerimisel. Väide, et volikogus valitseb koolipapade võim, on Toomas Takkise sõnul aga sirgelt loll jutt. “Koolid on linna omad ja nad pole mitte korras olnud. Ja nad saavad nüüd korda,” sõnas ta. Toivo Alt ütles, et Kuressaare saab oma haridusasutused korda küll, aga see võib viia linna laenukoormuse väga kõrgele. Häda on selles, et ehitus on läinud kallimaks ja koolidele on vaja lisaraha, mis sunnib linna endale võtma täiendavaid rahalisi kohustusi. “Ma vaatan väga murelikult praegu koolide lisaraha taotlustele. Kas seda raha ikka kõige otstarbekamalt kasutatakse? Kui läikivaks me peame need koolid lööma ja kas ikka on vaja talveaedu rajada?” rääkis Alt. Ta lisas, et koolide ja lasteaedadega ühele poole saamise järel võime olla seisus, kus tänavate kordategemiseks pole enam võimalik laenu võtta. Toomas Takkis tõdes, et Kuressaare on koht, kuhu investorid ja arendajad meeleldi tulevad. “Linna jaoks ongi suur väljakutse hakkama saada tänavatega, sest see on otseselt tema ülesanne. Järgmiste aastate suuremaid rahapaigutamise kohti see peab olema,” kinnitas volikogu esimees. |
|||||
|
|||||
| Mehis Tulk Meie Maa 22-04-2006 | |||||
|
|||||
|
|
|||||
| Otsing | ||
| Saada vihje | ||
| Saada meile vihje sündivast uudisest: | ||
| Artiklite pealkirjad | ||
| » veel | ||
| Hääletus | |||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2409 | Veebimajutus: www.eq.ee | |