|
| | Täna kell 15:40
Temperatuur: 4.6°C | | Õhurõhk: 759.4 mmHg | | Õhuniiskus: 84 % | | Tuule kiirus: 3.5 m/s | | Vaata täpsemalt > |
|
|
| |
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
| |
Majutajaid ähvardab oht langeda Inglise tšekipetturi ohvriks
(2)
|
|
|
| |
Nagu kolm aastat tagasi, üritab aadressiks Londonit nimetav isik Saaremaa majutusettevõttelt väidetavalt katteta tšekiga sularaha välja petta.
Kaarma vallas tegutsev majutusettevõte Tiigi HRV OÜ sai jaanuari keskel elektronkirja, milles Londonis elav Peter Owen teatas soovist reserveerida majutuskohas ruumid kuuele inimesele 21 päevaks. Meilide saatmine päädis sellega, et pärast tingimist lepiti kokku hinnas – seltskond peab kolmenädalase Saaremaal viibimise eest maksma 2200 eurot ehk 34 320 krooni.
Üllatav tšekk
Veebruari keskel üllatas tundmatu majutusettevõtet juba paberkirjaga, milles oli Barcelonas baseeruva Hispaania suurpanga la Caixa tšekk 8000 eurole ehk 124 800 kroonile. Selgitavas elektronkirjas oli segaselt toodud, et suurem summa saadeti põhjusel, et seltskonnal tuleb ühele teisele ettevõttele maksta veel ka toitlustamise eest ning seetõttu võib majutusettevõte võtta summast lihtsalt oma osa maha, ülejäänu tuleb aga tagasi kanda.
Ettevõtte üllatunud omanik otsustas tšeki rahaks teha, kuid ükski Kuressaares asuv pangaesindus polnud nõus tšeki alusel sularaha välja maksma. Et uurida, kas saadetud tšekil on ka katet, kulub 28 päeva. Samas süvendab kahtlust asjaolu, et Peter Oweni nime all on identseid kirju saadetud näiteks ka Itaalia majutusettevõtetele. Klapivad isegi kuupäevad, millal majutusteenust soovitakse, näitas taustauuring interneti otsingumootorite abil.
Sarnane skeem
Kuressaare turismiinfopunkti juhataja Karmen Paju lausus, et skeem tundub olevat sama, millega pisut enam kui kaks aastat tagasi üritati üle Eesti majutusettevõtjatelt sularaha välja petta.
“Eks niimoodi üritati ettevõtjaid orki tõmmata küll, kuid ma ei tea Saaremaal ühtki juhust, kus oleks asja uskuma jäädud ja raha üle kantud,” ütles Karmen Paju. “Soovitaks ettevõtjatel enne otsuste tegemist ikkagi järele kontrollida, millega tegu.”
Kui taolised tšekisaatmised said alguse 2005. aasta lõpus, siis viimase aasta jooksul pole enam sarnaseid teateid Karmen Paju sõnul tulnud.
2005. aasta lõpus said mitmed Kuressaare majutusettevõtjad Londonist katteta tšekke.
Nii näiteks soovis keegi Lisa Campell Londonist tulla kuuks ajaks Saaremaale. Enese sõnul saatis ta reisikorraldaja kaudu tšeki küll teele, kuid ekslikult tunduvalt suurema summa peale, kui kokku lepitud. Seetõttu polevat tal enam raha, mille eest maksta isa haiglaarveid, rääkimata Saaremaale sõitmisest.
Probleemi lahendamiseks palus kunde 3000eurosest tšekist maha arvata kokku lepitud majutuskulud ja ülearune summa sularahas saata postiga ühel Londoni aadressil. Samal ajal sai majutusettevõtja teada, et sama isik oli pidanud ka ühe tema ametikaaslasega täpselt samasugust kirjavahetust.
Erinevus seisnes vaid selles, et sularaha tulnuks saata ühele teisele Londoni aadressile ja tšekk oli kirjutatud 3500 dollarile.
|
|
|
 |
|
| |
Oliver Rand Meie Maa 01-03-2008 |
|
|
| |
| Jaga | |
 | | |
|
|
|
| |
|
|
|
|