„Muidugi on kurb,“ ohkas Pagil. Ta tundis muret, et kõige rohkem kaotavad siiski tellijad, sest kui üks leht ära kaob, ent samas sa oled just seda lehte kogu aeg lugenud, siis on raske teist lehte lugema hakata. „Leht kajastas ju Saaremaa elu ning kõik lood olid minu jaoks huvitavad,“ kinnitas ta. Arne Pagil ostis ajalehe Raul Pikkanilt. Saaremaa on Rootsis elava Arne Pagili südames ning kindlasti plaanib ta tulla siia ka sel suvel.

Üle 40 aasta Saaremaal ajakirjanikuna töötanud Heli Salongile oli Saaremaa ajakirjandus esimene töökoht ja ta on töötanud nii Kommunismiehitajas, Saaremaa Raadios kui Meie Maas. „Meie Maa lõpuga kaob üks ajastu. Eestimaal ei ole arvatavalt sellist kohta, kus veel toimiksid koos väike trükikoda ja toimetus. See on omalaadne kompleks, mis tegutsenud üle poole sajandi. Trükikojas on alles tõeline ajalugu, tinalaomasin ja tinalaotähed, giljotiinimasinad. See on kõik selline vana ja arhailine ja need on olnud kunagi kõik töös,“ rääkis Salong.

Ta meenutas, et trükikoja kõrvale tekkis toimetus, mida siis aastate jooksul laiendati. Kahe maja vaheline läbikäik ehk galerii tekkis siis, kui peatoimetajaks oli Endel Prooses.
„Keeletoimetajad ei viitsinud üle õue käia ja palusid galerii ehitada,“ meenutas Heli Salong, kelle sõnul ongi enamus tema mälestusi seotud just selle maja ja trükikojaga. „Nüüd saab see ajastu otsa. Meil oli vanamoodne kabinetsüsteem, ei olnud üks suur ruum, kus kõik koos ja puudub privaatsus.“

Salong lisas, et muidugi on üks asi lehe lõppemine ja sellega seonduv kurbus, kuid samas tähendab see ühe ajaloolise etapi lõppemist. Nüüd on moodsad trükikohad ja online veebid, sellist vana ei ole enam kusagil.

Oluline objektiivsus

Vahepeal Meie Maa ilmumine küll katkes, kuid taasilmus leht 2. juuni 1989. aastal. Taasilmunud lehes esimeste seas töötanud Luule German meenutas, et kui ta kunagi Arne Pagililt küsis, et miks ta seda lehte tahab välja anda, siis olevat Arne vastanud, et kui mõni mees paneb oma raha naistesse, mõni mängib kaarti või mõni paneb raha hobuste võidusõiduajamisse, siis tema tahab lehte teha. Pagili jaoks oli oluline, et leht kajastaks sündmust ja elu-olu objektiivselt. „Ja see oli igati piisav põhjendus,“ sõnas German, kes loeb senimaani mõlemat kohalikku ajalehte. „Meie Maa oli sisukas ja huvitav leht,“ sõnas German.

Üle 23 aasta Saaremaa Raadios töötanud endine Meie Maa ajakirjanik Veljo Kuivjõgi ohkas samuti, et meel on kurb, kuid nentis, et ega pikalt nutta pole vaja.

„Oli näha, et lehe langus on juba aastaid olnud. Juba siis, kui oli Meie Maa sajas sünnipäev, oleks võinud olla lehe pidulik lõpp,“ rääkis Kuivjõgi. Ta jätkas, et see ei ole maailma lõpp, et üks leht ära kaob, neid on ka enne kadunud.

„Aga oluline on just see, et Meie Maa on nii paljudele aastakümneid palju tähendanud ja et ta oli veel selles majas, kus kunagi ka Kommunismiehitajat tehti. Nii-öelda ajalooga majas. Aga eks elu läheb edasi,“ võttis Kuivjõgi lõpetuseks positiivse tooni.

Looming ei lõpe

Kauaaegne lehe lugeja Leo Filippov tänas kõiki tegijaid selle eest, et Meie Maa on ikka olnud lugejatele hariva sisuga ajaleheks, kus on käsitletud ka loodushoiu- ja keskkonnateemasid.

„Arhiveerige oma töö nii, et Meie Maa nime ja traditsiooni järgija saab kiiresti ja kergesti teie pärandile toetudes jätkata. Saaremaa ajaloos on ennegi nii olnud, et lehed tulevad ja lähevad, aga ikka tullakse tagasi. Ring käib ära, aga looming ei lõpe. Saarlastel on sellist vaimu ja jaksu läbi aegade jätkunud. Uute kohtumisteni,“ soovis Filippov.

24 aastat ajalehes klienditeenindajana töötanud Esta Räämet avaldas tänu kõigile lehelugejatele ja tellijatele meeldiva koostöö eest. Seda teeme meiegi. Suur aitäh, et olite meiega!