Neljapäev, 7. juuli Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Vigastus parvlaev Estonia vrakis osutus seni arvatust märksa suuremaks  
  Möödunud aastal arvasid Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse uurijad, et vigastus parvlaev Estonia vraki paremas pardas on 22 meetrit pikk, kuid nüüd näevad, et see ulatub enam kui 40 meetrini. Ühtlasi on kasvanud õlilekked vrakist.

Eesti Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) ja Rootsi Õnnetuste Uurimise Amet (SHK) tegid 7. juunist 16. juunini parvlaev Estonia vrakist fotogramm-meetrilise uuringu.


OJK juhataja, kapten Rene Arikase sõnul on deformatsioonide ulatus märgatavalt suurem, kui nad eelmisel aastal tuvastasid.


"Kui me eelmise aasta esialgsetel uuringutel arvasime, et vigastus paremas pardas on kuskil 4 meetrit kõrge ja 22 meetrit pikk, siis nüüd näeme, et see on vähemalt 6 meetrit kõrge ja kuskil 40 meetrit pikk, üle 40 meetri," ütles Arikas ERR-ile.


"See on deformatsioon, mis tähendab, et seal on läbivad augud, praod, muljumised, välisplaadistus on kohati sissepoole. Kuna vigastus jätkub laevakere all, siis me ei näe selle koguulatust, aga nähtav osa on seal ca 40 meetri piirkonnas."


Möödunud aastal tuvastasid uurijad vigastuse 155 meetri pikkuse laeva kuuenda teki ülemises ääres, kuid nüüd nägid nad erinevaid deformatsioone ka seitsmendal tekil, näiteks on paaditaavetid purunenud ja viga saanud.


Vigastus paremal pool ahtri nurgas kandub kogu ahtriteki ulatuses kuuendalt tekilt edasi seitsmendale ja kaheksandale tekile.


Vööri poolelt üllatusi ei ole. Vööriramp lebab jätkuvalt samas kohas merepõhjas, toetudes osaliselt laeva vrakile.


Arikase sõnul saab fotogramm-meetriaga vrakist väga detailse 3D pildi. "Me näeme nii suuri kui ka paarimillimeetriseid deformatsioone, mida me varem sonari pildi põhjal ei suutnud tuvastada, väga hästi ja selgelt."


Lisaks avastas meeskond, et õlilekked on võrreldes eelmise aastaga suurenenud. "Kaameraga vaadates nägime, kuidas need väiksed õlimullid veepinnale tõusid." Samuti avastasid uurijad laevakerest uue lekkekoha.


Vrakk asub Soome majandusvööndis ning seega kuulub Soome vastutusele. Arikase sõnul käisid Soome piirivalve esindajad neil kaheks päevaks laeval, et tutvuda nii nende töö kui ka kogutud infoga.


"Et kas siis praegu hakata seda õlileket kuidagi lokaliseerima või siis valmistuda võimalikeks suuremateks leketeks. Vaadates neid ulatuslikke vigastusi, mille oleme tuvastanud, ei saa välistada, et leke võib muutuda märgatavalt tõsisemaks," rääkis Arikas.


Ligi 40 inimesega rahvusvaheline meeskond tegi veealuse kaugjuhitava robotiga (ROV) vrakist ligi 25 000 fotot. "Et laeva üldse uurida saaks, pidime me vraki iga külje iga nurga alt fotod tegema," ütles fotogramm-meetria spetsialistist meeskonnaliige Kees Leverenz. Nii saab määrata objektide asendit, mõõtmeid ja kuju.


Arikase sõnul peaksid neil juuni viimaseks nädalaks fotogramm-meetrilise uuringu esialgsed tulemused olemas olema.


Fotogramm-meetriaga paralleelselt tegid uurijad ka merelisi uuringud, nagu merepõhja hüdroakustika, ning nüüd liiguvad edasi ferromagneetikaga, mille eesmärk on kaardistada metallobjektide asukoht, mass ja kuju – laeva visiiri äratulekust põhja vajumiseni. Selle uuringu teostamiseks tuleb taas uus riigihange teha.


"Kuskil kahe kuni kolme kuu jooksul saab meil 3D fotogramm-meetriline mudel valmis ning siis loome vraki kujutise koos korrektse värvigamma, geomeetria ja resolutsiooniga," lausus Arikas.


"Plaan on luua seni kogutud info põhjal nii-öelda Estonia teoreetiline kaksik, et sellega läbi viia erinevaid simulatsioone ja mudeldamisi," ütles Arikas.


"Kokkuvõttes ongi eesmärk võrrelda seda, mida me merepõhjas hetkel näeme, sellega, mida me simulatsiooni käigus digitaalse kaksikuga tuvastame. Et kas laeva uppumine ja selle käigus saadud vigastused, mida me modelleerima hakkame, ühtivad sellega, mida me merepõhjas näeme."


"Autotekil on nähtavus natuke halvem, on ka erinevaid rususid. Siin ongi vaja leida tehnoloogiliselt teistsugune lahendus, et seda autotekki nüüd mõõdistama hakata," ütles Arikas.


Autoteki uurimine on tema sõnul väga oluline, sest tuleb kindlaks teha, kuidas last kinnitati, kus asuvad lasti kinnitused, kust need purunesid ning milline on uste asend.


SHK korraldas uuringute läbiviija leidmiseks riigihanke ning sõlmis lepingu Rootsi ettevõtte Ocean Discover AB-ga. Uurijad kasutasid Hollandi uuringulaeva Vos Sweet, millega vrakk ka laserskanneeriti.


Lõpptulemused ja järeldused plaanivad uurijad avalikustada tuleva aasta kevade paiku.


Parvlaev Estonia uppus teel Tallinnast Stockholmi 1994. aasta 28. septembril. Pardal oli 989 inimest, kellest 852 hukkus.


2020. aasta 28. septembril avalikustas Discovery Network oma dokumentaalfilmis seninägematud kaadrid Estonia vrakist, kus oli näha neljameetrise läbimõõduga auku laeva tüürpoordipoolses otsas.


 
  ERR 20-06-2022  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 

 
 
 
  Otsing Saarlasest
Saada meile vihje sündivast uudisest:


Sinu e-post:

5+4= (summa sõnaga)

» veel
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1520 Veebimajutus: www.eq.ee