Paal nõustus, et loomulikult on riigikohtu igal lahendil suur kaal, kuid selle lahendiga kohtupraktikat ei muudetud. "See on lihtsalt üks lahend, millest sõltub küll kohtupraktika, aga mingit drastilist kohtupraktika muudatust siin ei paista," ütles ta.

Riigikohus leidis Hundi kohtuasja lahendis, et au ja väärikust riivava kommentaari puhul ei piisa ainult vabandustest või hukkamõistvast kohtuotsusest, vaid selle eest tuleb määrata ka rahaline hüvitis.

Vandeadvokaat Maarja Pild ütles ERR-ile, et riigikohus pole varem nii otse öelnud, et vabandamisest ja kohtuotsusest ei piisa, et mittevaralist kahju heastada. Pildi hinnangul saab lahendil olema väga suur mõju sarnastele kohtuasjadele.

Paali sõnul tugines riigikohus 2011. aastast kehtivale võlaõigusseaduse paragrahvile 134, kus on kirjas, et isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

Paal märkis, et maakohus ja ringkonnakohus põhjendasid Hundi hagi rahuldamata jätmist ebaõigelt, et vabandamisest piisab hageja au ja väärikust riivanud kommentaaride tagajärgede hüvitamiseks. Paali sõnul piisab vabandamisest vaid selleks, et vähendada kohtu poolt välja mõistetavat rahalist hüvitist.

"Siiras vabandamine võib külla olla aluseks, et vähendada kahjusummat, aga ei ole alus, et seda rahasummat mitte välja mõista. See, kui jäetakse hüvitis välja mõistmata, peaks olema pigem erandlik ja tuginema mingitele selgetele ja ka kohtulahendis selgelt välja öeldud erandlikele asjaoludele ja seda tuleks selgelt põhjendada. Aga vabandamine ja kohtumenetlus, millega jäetakse hagi rahuldamata, sellised asjaolud reeglina asjaolud olla ei saa," lausus Paal.

Samuti ei ole õige põhjendada, et piisab ka lihtsalt kohtumenetluse läbiviimisest.

"Kohus leidis, et kohtumenetluse pidamine, millel tulemusel hagi jääb rahuldamata, ei saa olla piisav, et hüvitada hagejale mittevaralist kahju," lausus ta.

Paal nõustus, et alama astme kohtud võivad riigikohtu lahendit Hundi asjas võtta eeskujuks.

"Kui seda lahendit hakatakse edaspidi lugema, siis saab öelda, et riigikohus on selles asjas niimoodi öelnud ja edaspidi võiksid kohtud ka selliselt teha. Aga seadusandja tahe on olnud, et alates 2011. aastast reeglina peakski mittevaralise kahju eest järgnema rahaline hüvitis olukorras, kus rikkumine on tuvastatud ja õigushüvede kahjustamine samuti," lausus Paal.

Mõistlik summa sõltub kontekstist

See, et riigikohus saatis Hundi asja uuesti maakohtule läbivaatamiseks, tähendab, et maakohus peab nüüd riigikohtu juhiste järgi Hundi kasuks mõistma välja rahalise hüvitise. See peab seaduse järgi olema "mõistlik summa".

Mõistlik summa on see, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud tavaliselt mõistlikuks peavad ehk milline võiks olla mõistlik rahaline hüvitis sellise mittevaralise kahju eest, defineeris Paal.

"Selle määramisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja olemasolevat kohtupraktikat. Tuleb vaadata võlaõigusseaduses sätestatut ja selle alusel hüvitis määrata. Paragrahv 134 järgi arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist: kas inimene vabandas, kas see oli siiras, kuidas ta seda tegi, mida ise sellest arvas. Lisaks võib seaduse järgi kohus arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat edaspidise kahju tekitamisest hoiduma, võttes arvesse kahu tekitaja varalist seisundit," lausus Paal.

Riigikohus rahuldas eelmisel neljapäeval Brigitte Susanne Hundi kassatsioonkaebuse ning tühistas Tallinna ringkonnakohtu ja Harju maakohtu otsused, mis olid jätnud rahuldamata tema hagi teda solvanud netikommentaatori peale.