Uudisteagentuuri Reuters ja ajaleht Süddeutsche Zeitung teatasid, et Berliin loobus viimasel minutil juriidilise kohustuse võtmisest, mis oleks Saksamaal lubanud jõuda NATO soovitud tasemele ehk olukorrani, kus riigikaitsekulud moodustaksid vähemalt kaks protsenti SKP-st.
Valitsusametnik ütles Reutersile, et klausel, mis lubas NATO eesmärki täita, võeti uue eelarve eelnõust välja. See toimus vahetult enne seda, kui valitsus saatis eelnõu parlamenti. Selle asemel lubab valitsus saavutada kahe protsendi eesmärgi viie aasta jooksul, nagu on kirjas ka hiljuti avaldatud riiklikus julgeolekustrateegias.
Annalena Baerbocki juhitud välisministeerium oli vastu kaitseministeeriumi soovile, et valitsus lisaks seadusesse kahe protsendi eesmärgiga seotud klausli, teatas Süddeutsche Zeitung. Saksa valitsuse pressiesindaja keeldus eelnõuga seotud üksikasju kommenteerimast, vahendas Politico.
Sõjandusekspertide sõnul on Saksamaal ees palju tööd, et pikaajalise relvajõudude alarahastamise tagajärjed siluda. USA kritiseeris aastaid Saksamaad vähese NATO-sse panustamise eest.
NATO liikmesriikide liidrid leppisid juulis Vilniuses toimunud tippkohtumisel kokku, et kõik liitlased tõstavad oma kaitsekulutused vähemalt kahe protsendini SKP-st. Praegu täidab seda nõuet umbes kolmandik alliansi 31 liikmesriigist.
Kantsler Olaf Scholzi pidas juba eelmisel aasta kõne, kus ta lubas peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale pöördepunkti (Zeitenwende) Saksa kaitsekuludes.
|
