Kakskümmend aastat tagasi suutis Saksamaa oma majandusmootori taastada ja globaliseerumise ajastul sai riigist juhtiv tootmiskeskus. Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et ajad on muutunud ning Saksamaa vajab taas reforme.

Saksamaa on ainus suur tööstusriik maailmas, mille majandus kahaneb. Saksamaa majandus on haavatav globaalsete tarnehäirete suhtes. Pandeemia ajal tekkisid tarnehäreid, hiljem alustas Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas, mis tõi kaasa energiahindade tõusu. Lääneriikide keskpangad tõstavad intressimäärad, see vähendab maailmas tarbimist.

Saksamaa tööstus on juba 2018. aastast stagneerunud ja see viitab sellele, et kauaaegne edukas mudel on kaotanud oma elujõu. Hädas on juba ka Saksamaa autotööstus. Kulud kasvavad, nõudlus väheneb. Turule on tulnud uued rivaalid, Tesla ja Hiina autofirmad.

Kiiresti industrialiseeruv Hiina toetas aastaid Saksamaa majanduskasvu. Hiinas on aga nõudlus Saksamaa kaupade järele vähenenud. Hiina tööstus pakub Saksamaa firmadele üha suuremat konkurentsi. Ka mujal maailmas puhuvad tuuled teises suunas. USA endine president Donald Trump kehtestas tariifid USA liitlastele, Suurbritannia lahkus Euroopa Liidust.

Saksamaa tööjõud vananeb, bürokraatia kasvab nagu umbrohi. Saksamaa ainus suur tarkvarafirma on SAP, mis asutati juba 1975. aastal. Taristu vajab juurde hädasti investeeringuid, isegi jalgpallikoondis pole enam edukas, vahendas The Wall Street Journal.

Märtsis otsustas Saksa tööstuskontsern Linde, et lahkub Frankfurdi börsilt ja jääb ainult New Yorgi börsile. Firma tahab nii juurde meelitada rahvusvahelisi investoreid. Biotehnoloogiaettevõte BioNTech viis Saksamaa bürokraatia tõttu osa oma uurimistegevusest üle Suurbritanniasse.

"Saksamaa on täna taas stagnatsioonis ja reformide ootuse tsüklis. Saksamaa taastub, kuid kannatab kahe pikemaajalise probleemi all. Berliin ei suuda muuta vana tööstust teadmiste põhiseks majanduseks ja riigis on irratsionaalne energiapoliitika," ütles Stanfordi ülikoolis töötav Josef Joffe.

Saksamaa majandus on endiselt konkurentsivõimeline, riigil on suur insenertehniline baas. Saksamaa toodab tööstuskaupasid, mida vajavad kõik turumajandusega riigid. Tööhõive määr on kõrge, riigivõlg väike. Investorid eelistavad endiselt Saksamaa võlakirjasid.

"Väljakutsed on väiksemad, kui need olid 1990. aastatel," ütles Berenbergi panga majandusteadlane Holger Schmieding.

1990. aastatel oli Saksamaa hädas globaalse konkurentsiga, riigis kasvas tööpuudus. Berliin pidi aga kulutama palju raha sotsiaaltoetustele. Teised riigid panustasid siis interneti ärile ja finantssektorile. Kantsler Gerhard Schröder vähendas lõpuks sotsiaaltoetusi ja viis ellu tööturu reformid. Vastuoluliste reformide tõttu kaotas Schröder valimised ning võimule tõusis Angela Merkel.

Schröderi järeltulija sai enda valdusesse elujõulise majanduse ning ei pidanud ellu viima ebapopulaarseid reforme. Kasvas eksport aitas Saksamaal toime tulla 2008. aasta finantskriisiga. Merkel püsis võimul 16 aastat ning Saksamaa sõltuvus Venemaa gaasist kasvas siis veelgi.