 |
Laupäev, 23. september | Tee avaleheks | |  |
 |  |  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| TÄHTPÄEV: Raimo Pullat ja Hiiumaa (1) | |||||
|
Professor Raimo Pullatil on homme sünnipäev
Raimo Pullat on sündinud 3. aprillil 1935. aastal Tallinnas - seega 67 aastat tagasi. See ei ole küll ümmargune tähtpäev, kuid mees on igati tubli ning temast juttu teha tasub ikkagi… Raimo Pullati juured on seotud Hiiumaaga. Tema ema, Natalia Spriit-Pullat, on pärit Ala külast. Tema vanaemal oli Kärdlas maja. Ema saatis tihti poja Raimo vanaema juurde. Kärdlas elas ka Raimo onu Heinrich, kes oli keskkooli võimlemise ja joonistamise õpetaja. Heinrichi vennad Ilmar ja Friedrich viidi koos teiste Hiiumaa meestega Siberisse, Heinrich ise põgenes Rootsi. Professor Raimo Pullat pidas Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel TPÜ aulas 22. veebruaril 2002 kõne teemal “Ajalugu võiks olla tuleviku õpetaja”. Selles kõnes ta märkis, et “tähistades tänast tähtpäeva, pean märkima, et kui Eesti 84 aastat tagasi iseseisvus, polnud ma veel sündinud. Küll aga olen Eesti Vabariigis elanud aastast 1935. Seetõttu mäletan piisavalt hästi MRP-st tulenenud traagilisi sündmusi ja tagajärgi - baaside rajamist Hiiumaale, kuuma pühapäeva Pirita rannas, kui algas sõda, üksteisele järgnenud okupatsioone, lähisugulaste tapmisi ja hukkumisi Läänemerel ning 1944. aasta tormist sügist Kärdla sadamas, kui lahkusid teadmatusse mitmed minu lapsepõlvesõbrad pisikestes luupides tormisele merele. Järgnes 9. märts, kui minu pere kaotas kõik ja Tallinna ühiskond jagunes sotsiaalselt kaheks - kellel oli kodu ja kes jäid vaatama järgmise päeva hommikul hõõguvaid tuhahunnikuid…” Ja edasi läks nii, et ajaloolane ja filosoofiadoktor Raimo Pullat lõpetas 1958. aastal Tartu Ülikooli ajaloo osakonna. Ta on töötanud Eesti Raadios, olnud 1958-1961 Eesti Televisioonis toimetaja, 1965. aastast Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi vanemteadur, 1978-1980 asedirektor ja 1985-1990 direktor (1979. aastast professor), 1980-1985 Vabariikliku Loodus- ja Ühiskonnateaduste Koordineerimisnõukogu aseesimees, 1990-2000 Eesti Rahvusvahelise ja Sotsiaaluuringute Instituudi ja TPÜ vanemteadur, 2000. aastast TPÜ erakorraline professor. Ta oli ühtlasi 1974-1981 TRÜ õppejõud. Praegu on ta TPÜ linnakultuuri õppetooli juhataja. See oli 14. detsembril 2001. Aastal, kui Tallinnas Rüütelkonna hoones Toompeal anti pidulikult kätte Balti Assamblee kultuuripreemiad. Igal aastal annab ˛ürii välja kirjandus-, kunsti- ja teaduspreemia, mis jagunevad kolme Balti riigi - Läti, Leedu ja Eesti vahel. 2001. aastal sai kunstipreemia Ilmars Blumbergs Lätist, kirjanduspreemia Justinas Marcinkevicus Leedust ja Tallinna Pedagoogikaülikooli linnakultuuri õppetooli juhataja dr Habil professor Raimo Pullat Eestist. Balti Assamblee annab oma preemiad välja ametlikult kolme viimase aasta töö eest, ˛ürii esimehe, TPÜ demograafia instituudi direktori Kalev Katuse sõnul iseloomustab Raimo Pullatit erakordne produktiivsus. Koostöös Tallinna Linnaarhiiviga on ta taastanud “Vana Tallinna” raamatusarja, mis ilmus juba enne II maailmasõda. Raimo Pullati töö ja tegevuse tähtsus ületab oluliselt Eestimaa piire. Tema uurimustööde põhiliseks temaatikaks on linna- ja rahvatikuajalugu, aga ka riikidevaheline ajalugu. Erilist huvi on Raimo Pullat tundnud Poola ajaloo vastu. Ta on uurinud ja vaadelnud Eesti vabadusvõitlust seoses Poolaga. II maailmasõja algul polnud Eesti oma väiksuse tõttu võimeline Poolat raskel hetkel aitama. Aga üht-teist siiski tehti. Tuleb meenutada eesti lendurite vaprat võitlust Poola lennudiviisis RAF-I koosseisus. Meenutagem ka Maria Laidoner-Kruszewska ja ka eestlaste abi Lätis ja Leedus interneeritud poola ohvitseride põgenemisel Soome 1940. aasta talvel ja kevadel. Täna aga elatakse uues ajas. Eesti ja Poola on taas iseseisvad ja sõltumatud riigid. Juulis 1992 kirjutati Tallinnas alla Eesti ja Poola suhete raamleping “Sõbraliku koostöö ning Läänemere maade heanaaberlikkuse leping”. 2001. aastal ilmus Raimo Pullati sulest huvipakkuv raamat “Versaille’st Westerplatteni. Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel”. Raimo Pullatile omistati preemia eelkõige ta elutöö eest. Tema elutööks on Tallinna Linnaarhiivi materjalide tagasitoomine Saksamaalt 1990. aasta sügisel. Ta on olnud paljude Euroopa ülikoolide külalisprofessor ning kuulub mitmesse rahvusvahelisse teadusorganisatsiooni. Raimo Pullat on uurinud Eesti linnade ja rahvusvaheliste suhete ajalugu. Ta on aastaraamatu “Vana Tallinn” koostaja ja väljaandja 1991. aastast, Tallinna ja Tartu ajaloo koostaja ja autor. Talle on omistatud Poola Teenete ordeni rüütlirist (1999). Raimo Pullati sulest on ilmunud raamatud: “Tallinnast ja tallinlastest” (1966), “Eesti linnad ja linlased” XVIII sajandi lõpust 1917. aastani” (1972), “Eesti linnarahvastik 18. sajandil” (1992), “Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919-1939” (1993, sama soome keeles, Oulu, 1993), “Suomi ja Puola” (Helsingi, 1997), terve rida saksakeelseid teoseid jne. 2000. aastal ilmus “Raimo Pullat. Valikbibliograafia 1964-2000” (koostanud L. Aarma). 2000. aastal oli Tallinnas, Eesti Rahvusraamatukogus avatud Raimo Pullati 65. sünnipäevale pühendatud raamatu- ja dokumendinäitus. Seal oli mainitud sedagi, et ta on uurinud Ida-ja Kesk-Euroopa linnade kultuuri, rahvastiku ja rahvusvaheliste suhete ajalugu 17. sajandist tänapäevani. Ta on ligi 40. raamatu autor või koostaja ja kirjutanud ligi 200 erialast artiklit. Oma raamatutes teeb ta juttu Hiiumaast. Nii on trükises “Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919-1939” tähendatud, et tollal oli piiritusveo baaslaevade üks ankrupaiku Hiiumaa vetes - Kõpu ja Ristna lähistel. Kuna Raimo Pullat on ema poolt hiidlane, siis peab ta Hiiumaad oma kodusaareks. 1993. aastal on ta ajakirjanduses maininud, et tal on kavatsusel tulevikus kirjutada raamat Hiiumaast, õigemini Kärdla ajaloost 19. Sajandist kuni 1940. Aastani. Raimo Pullat veetis oma lapsepõlve Kärdlas. Tal on säilinud mälestused Kärdla padisadamast ja nüüdseks umbe kasvanud jõesuust ilusa vaatega merele. Tolleaegne paadiühistu aga korraldas pühapäevaseid väljasõite Tõrvaninale. Hiiumaad ei ole Raimo Pullat unustanud. Ta on sageli Kärdlas käinud ja tuleb siia jälle. |
|||||
|
|||||
| Avo Suurvärav Hiiu Leht 02-04-2002 | |||||
|
|||||
|
|
|||||
| Otsing | ||
| Saada vihje | ||
| Saada meile vihje sündivast uudisest: | ||
| Artiklite pealkirjad | ||
| » veel | ||
| Hääletus | |||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3493 | Veebimajutus: www.eq.ee | |